Liikumine "Reeded tuleviku nimel" (Fridays for Future, FfF) sai inspiratsiooni Greta Thunbergist. Rootsi keskkooliõpilane istus 2018. aasta augustis igal koolipäeval kolm nädalat Rootsi parlamendi ees, et protesteerida kliimakriisiga seotud tegevusetuse vastu. See inspireeris tuhandeid noori üle maailma end kliimamuutuste alal harima ja kliimaaktivismiga tegelema. 

"Noorte juhitud liikumine nõuab kliimamuutuste tunnistamist kliimakriisiks ning viivitamatute ja radikaalsete meetmete kasutuselevõtmist. Peamiselt on nad tuntud oma iganädalaste väljaastumiste ja protestidega," rääkis uurimuse kaasautor, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüschke-Altof. Samas osalevad nad ka nii laiemates avalikes kui ka koolisisestes aruteludes.

Kohalike liikumiste oluline avalöök oli esimene rahvusvaheline kliimastreik 2019. aasta märtsis. Kliimakommunikatsiooniga seotud küsimuste paremaks mõistmiseks uurisid Bianka Plüschke-Altof ja tema kolleegid kahte kohalikku rühmitust Saksamaal ja Eestis. Teadlasrühm kogus andmeid aastatel 2019–2020.

Põlvkondade vaheline õiglus

Avalikkuse tähelepanu püüdmiseks organiseerivad noored avalikke protestidemonstratsioone, massimiitingud ja võtavad Saksamaa näitel appi ka kodanikuallumatust. Sellega loodavad nad osutada kliimaõigluse probleemile, mis puudutab kliimamuutustega seotud kahjude ebavõrdset jaotumist.

"Emotsionaalselt kritiseerides, et praegu vastutav põlvkond ei tee piisavalt tuleviku jaoks, tõuseb keskmesse põlvkondade vahelise õiglus problemaatika," märkis Plüschke-Altof.

Vanemteadur lisas, et kliimakommunikatsiooni teooria järgi võib negatiivsete tulevikuväljavaadete rõhutamine tekitada inimestes ülekoormatust. See võib omakorda viia heitumuse, ükskõiksuse ja probleemi eitamiseni. "FfF puhul oleme märganud, et see tugineb suures osas sõnumile "kliimakriisist". Selline suhtlusviis eemaldub neutraalsest kliimamuutuste mõistmisest ja nõuab viivitamatut tegutsemist," sõnas Plüschke-Altof.

Emotsionaalse suhtlemise eelised

See, kuidas FfF kliimamuutusi kujutab, läheb kaugemale klassikalisest teaduskommunikatsioonist. Aastakümneid on püütud toetada selle raames oma väiteid kliimamuutuste põhjustest ja tagajärjetest teaduslike uuringute ja faktidega.

"FfF tugineb samale sisule, mida teaduskommunikatsioon on aastaid edastanud, aga see toob lisaks mängu inimeste emotsioonid ja väärtused, nagu lein kaotatud tuleviku pärast või hirm kokkuvarisemise ees," selgitas vanemteadur.

"Vastupidiselt kliimakommunikatsiooni teooriatele ei ole see emotsionaalne mustades värvides tuleviku kirjeldamine viinud noori apaatiani, vaid pigem vastupidi kasvatanud kliimaaktivistide seas võimekust ühiselt kliimamuutuste vastu võitlemiseks," lisas Plüschke-Altof.

Ebaharilik kommunikatsioonistiil polnud aga Plüschke-Altof sõnul kõigile meeltmööda. Esialgseid aktsioone eirati, osa arvamusliidritest kahtles noorte teadmistes või pidas neid hüsteerikuteks, kes tahavad lihtsalt koolist puududa.

"Väidame, et uus suhtlusviis on aidanud mitmel viisil, kuid liikumine ja selle kommunikatsioonistrateegiad peavad ka pidevalt kohanema, seda nii Eestis kui ka Saksamaal," arutles Plüschke-Altof.

Eestis on kliimamure väiksevõitu

Organisatsiooniliste erinevuste kõrval on Eesti ja Saksamaa liikumiste peamine erinevus selles, kuidas oma sõnum põimitakse kohalikku konteksti.

"Saksamaal on kliimamuutuste teema olnud avalikkuse päevakorras juba aastaid, samal ajal on laialt levinud usk tehnoloogilistesse ja turupõhistesse lahendustesse. Eestis tuleb aga tegeleda peamiselt vähese avaliku kliimamurega, seda hoolimata sellest, et eestlased peavad end ise loodusrahvaks," selgitas Plüschke-Altof. 

Eesti üks kliimaaktivismi eredamaid näiteid on 23. augustil 2019. aastal toimunud kliimamarss. Viimane vihjas ajalooliselt märgilisele Balti ketile 1989. aastal, sidudes keskkonnateemad rahvusliku identiteediga. Saksa FfF liikumise strateegiad keskendusid uurimisperioodil aga pigem tarbimiskultuuri ja rohepesu kriitikale, seades kahtluse alla levinud usu, et tehniliste tulevikuinnovatsioonide tõttu ei ole vaja üldist käitumist oluliselt muuta. 

Uurimus ilmus ajakirjas Innovation: The European Journal of Social Science Research.