Hulk teadlasi on nüüd näinud kõvasti vaeva ja arvutanudki maailma sipelgate arvu ligikaudselt välja.

Saksamaa Würzburgi Ülikooli bioloogid Patrick Schultheiss ja Sabine Nooten kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et nende konservatiivsel hinnagul on maailmas elavate sipelgate arv umbes 20×10¹⁵ ehk 20 kvadriljonit isendit. See on nii suur arv, 20 000 000 000 000 000, et seda on raske isegi ette kujutada.

Võib-olla annab parema ettekujutuse maailma sipelgate summaarne biomass: 12 miljonit tonni orgaanilist süsinikku. Siin tuleks muidugi arvestada, et peale süsiniku, mis on orgaanilise aine vältimatu põhikoostisosa, leidub sipelgate kehas teisigi keemilisi elemente kokku veel umbes teist samapalju.

Maailma selgroogsete faunaga võrreldes avaldab sipelgate kogumass tõepoolest muljet. Varasemate uuringute tulemusi appi võttes võib väita, et sipelgatel on rohkem biomassi kui kõigil maailma metsikus looduses elavatel lindudel ja imetajatel kokku. Inimkonna biomassiga võrreldes küünib sipelgkonna oma umbes viiendikuni.

Schultheiss ja Nooten jõudsid oma tulemuseni, kui töötasid läbi suure hulga seniseid sipelgauuringuid ja lõid umbes 500 sobivaima artikli teabest andmebaasi.

Teadlased koostasid ka ülevaate sipelgate asustustihedusest maailmas. Üldjoontes see ei üllata: soojades maades on sipelgaid kõige rohkem, polaaraladel üldse mitte; metsas rohkem, linnas vähem. Sellest ühendandmestikust on edaspidi hea uurida, kuidas keskkonnamuutused sipelgatele mõjuvad.

Sipelgate tähtsast ökoloogilisest rollist kõneleb uuringust samuti selgunud tõik, et ühel hektaril liigutavad sipelgad igal aastal kuni 13 tonni mulda. Nii segunevad toitained, nii levivad taimeseemned.

Kuid kui palju on taevas tähti ja rannas liivateri, see on juba teiste uuringute teema.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.