Ameerika Ühendriikide Berkeley California Ülikooli uneuurija Matthew Walker ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas PLOS Biology oma uuringust, kus ilmnes, et kehvasti maganud inimesed on teiste suhtes vähem abivalmid kui korralikult põõnata saanud kodanikud.

Võib julgelt väita, et valmidus kaasinimestele vajaduse puhul abi pakkuda on üks hästi toimiva ühiskonna põhilisi alustalasid; järelikult on suur ühiskondlik tähtsus ka magamisel.

Walker ja ta kaaslased määrasid katses osalenud inimeste abivalmiduse taseme küsimustiku abil, millele palusid vastata nii hea ööune järel kui ka pärast unepuuduses veedetud ööd.

Inimeste ajupiirkondade aktiivsust seirati ka funktsionaalse magnetresonantsi meetodil. Ajupilt näitas, et kehva unega öö järel oli inimestel sotsiaalsete situatsioonide tajumisega seotud aju piirkonna aktiivsus madalam kui hästi väljapuhanud olekus.

Ühest katsest selgus ka, et kui inimene oli öösel maganud tunnikese vähem kui tavaliselt, siis oli ta valmis heategevuslikuks annetuseks välja käima umbes kümme protsenti vähem raha kui täispika une järel.

Selles katses kasutasid teadlased nutikalt ära kevadise ülemineku looduslikult vööndiajalt tund aega edasijõudnuma kellanäiduga säästuajale; riiklik sekkumine lõi olukorra, kus kõik katseisikud olid ööpäevas tunni kaotanud, arvatavasti ka une arvel.

Inimeste uneaeg teatakse olevat viimastel aastakümnetel vähenenud paljudes maailma maades. Nüüd selgub, et see muudatus võib olla oluliselt pärssinud inimeste valmidust aidata näiteks looduskatastroofi või sõja ohvreid.

Hea on aga teada, et annetuskampaania korraldamiseks võib olla soodne näiteks puhkuste aeg, mil paljud inimesed on eeldatavasti paremini välja puhanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.