Nüüd selgub aga värskest teadusuuringust, et ka maa all, põhjavees, kuhu päikesekiired ei ulatu, käib orgaaniliste ainete primaarproduktsioon täie hooga.

Geeniuuringud on juba varem tuvastanud, et paljud põhjaveemikroobid suudavad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi teha, saades selleks energiat kivimites sisalduvate ainete, näiteks väävliühendite oksüdeerimisest.

Kirsten Küselil Saksamaalt Jena Ülikoolist ja ta kolleegidel õnnestus oma uuringus põhjaveemikroobid aga otse teolt tabada. Nad mõõtsid ära, kui palju seovad viie kuni 90 meetri sügavuses põhjavees toimetavad mikroorganismid anorgaanilist süsinikku.

Selleks lisasid nad vette väikeses koguses radioaktiivse süsinikuga süsihappegaasi ja jälgisid tundliku seadmega, milliste ainete koosseisu see süsinik seejärel sattus.

Selgus, et süsiniku sidumise tempo oli palju kiirem kui arvata osati: põhjavees toimub orgaanilise aine esmatootmine ehk primaarproduktsioon enam-vähem sama hoogsalt kui toitainevaeses merevees merepinna lähedal ja kuni kuus korda hoogsamalt kui neis süvamere kihtides, kuhu päikesevalgust jõuab veel parajasti nii palju, et fotosüntees saab ääri-veeri käia.

Küsel ja ta kaaslased arvutasid oma mõõtetulemusi laiendades välja, et tagasihoidlikul juhul sünteesitakse karbonaatkivimite vahelises pinnavees kogu maailmas igal aastal 110 miljonit tonni uut esmast orgaanilist ainet.

See on küll protsendi murdosa sellest, millega saavad hakkama merevetikad ja maismaataimed, kuid märkimisväärne kogus sellegipoolest. Teadlasi endidki üllatab, et maapõue pilkases pimeduses nii mahukas süntees käib.

Küsel ja kaasautorid on oma uuringust ülevaate andnud võrguvaramus bioRxiv, peagi avaldab nende kirjutise ka ajakiri Nature Geoscience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.