Seetõttu on tähtis teada, kuidas tarbijad neid tooteid vastu võtta suudavad. Ameerika teadlased ongi nüüd uurinud just seda, kuidas tarbijate seedesüsteem võiks taimses lihas sisalduvaid valke omastada.

Osvaldo Campanella ja Da Chen Ohio Osariigiülikoolist teadsid juba teiste teadlaste varasemate laborikatsete põhjal, et taimsete lihatoodete valgud ei lagune väiksemateks osadeks, peptiidideks päris nii hästi kui pärisliha valgud.

Nüüd uurisid nad ise laboris järele, kuidas inimese sooleepiteeli rakud taimse ja loomse liha valke menetlevad.

Katse jaoks valmistasid nad sojavalgust ja nisugluteenist kanalihalaadse saaduse, keetsid selle ära ja jahvatasid peeneks. Võrdlusnäidiseks sai keedetud ja jahvatatud ka tükk päriskanaliha.

Nad töötlesid mõlemat uuritavat materjali inimese seedemahlas leiduva ensüümiga ja jälgisid, kuidas reageerivad neile siis rakud.

Selgus, et taimse toote valkained läbisid rakumembraani mõnevõrra kehvemini kui kanaliha valkained; nii asendamatuid kui ka asendatavaid aminohappeid jõudis sealt rakkudesse vähem.

Analüüs osutas, et seedeensüüm jättis taimsest päritolu valgust järele keskmiselt pikemad peptiidiahelad kui loomsest valgust; ka lahustusid taimsed peptiidid vees kehvemini — küllap sellest siis ka see erinevus membraaniläbivuses.

Campanella, Chen ja kolleegid ei kaota aga lootust ega jäta jonni. Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry, et püüavad edasistes uuringutes leida võimalusi, kuidas taimepõhiste lihalaadsete toodete valke siiski tarbijale paremini omastatavaks teha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.