Katselist ravimit saanud patsiendid paranesid jämesoolevähist

USA-s tehtud uuringus õnnestus seljatada raskesti ravitav jämesoolevähk 12 patsiendil, kes said katselist ravimit dostarlimab. Kuigi tulemused on esialgsed ja uuringus osales vähe inimesi, näeb teadustöö autorite sõnul sedavõrd tõhusalt töötavat ravimit haruharva.
Varem on kasutatud immunoteraapias ravimit emakakaelavähi ravimiseks. Jämesoolevähi puhul polnud aga arstiteadlased varem dostarlimabi kasutanud. Täpsemalt keskendus töörühm eesotsas Luiz Diazega Sloan Ketteringi Vähikeskusest ühele kindlale jämesoolevähi alatüübile, mis kimbutab 5–10 protsenti jämesoolevähki haigestunud patsientidest.
Uuringus osalevatel patsientidel viis vähi tekkeni mutatsioon paardumisvigade parandamise eest vastutavates geenides. Reeglina on taolistes vigastes rakkudes mutatsioone väga palju, kuna DNA kopeerimisel tekkivate vigade parandamine on häiritud. Samal ajal allub see vähi alatüüp kehvasti keemia- ja kiiritusravile. Nõnda tuleb kasvajad enamasti kirurgiliselt välja lõigata, mille tõttu on patsientide elukvaliteet isegi vähist vabanedes endisest kehvem. Näiteks võib kaasneda sellega ka viljatus ja erektsioonihäired.
Teisalt on taolised rakud inimese enda immuunsüsteemi suhtes haavatavamad. Mutatsioonide rohkuse tõttu tunnevad keha immuunrakud neid kergemini ära, kui mitme teise vähivormi puhul. Kuna aga ülereageeriv immuunsüsteem on samuti inimesele ohtlik, on immuunsüsteemi töö kammitsetud. Dostarlimab võimaldab reageerida immuunsüsteemil tavapärasest jõulisemalt.
Nüüd esitletud uuringu käigus andis Diaze töörühm 12 patsiendile dostarlimabi iga kolme nädala tagant kuus kuud järjest. Muu hulgas esines neil seepeale löövet, sügelustunnet ja väsimustunnet. Ravikuuri lõpuks olid kasvajad aga kõigil kadunud. Vähemalt ei nähtud neist märki ühegi laialt levinud meetodiga, mida tavaliselt kasvajate ja vähirakkude avastamiseks kasutatakse.
Autorid rõhutavad siiski, et tegu on vahetulemustega. Kokku peaks osalema teise faasi kliinilises uuringus 30 patsienti.
Uuringuga samal ajal ilmunud kommentaaris märkis töörühmast sõltumatu Põhja-California Ülikooli onkoloog Hanna Sanoff, et taolise lähenemisega on saavutatud häid tulemusi varemgi. Samas pole see aga veel selge märk, et vähk on kõigi patsientide organismist täielikult kadunud. Dostarlimabiga sarnaste ravimite mõju võib kesta nende manustamise järel kuni paar aastat. Üksikutel juhtudel nähakse seejärel uuesti vähi naasmist.
Sellegipoolest loodavad uurimistöö autorid, et dostarlimabist ja sellega sarnanevatest ravimitest võib olla kasu ka kõhu-, eesnäärme- ja kõhunäärmevähi tõrjumisel.
Uuring ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine. Rahastajate seas on ka ettevõte GlaxoSmithKline, mis dostarlimabi toodab.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa