Leah Krubitzer Ameerika Ühendriikidest Davise California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid lähemalt Aafrikas ja Lähis-Idas elutsevat nahkhiireliiki nimega Egiptuse öötiibur (Rousettus aegyptiacus).

Nad kaardistasid täielikult selle looma motoorse ajukoore ehk ajupiirkonna, mis tegeleb peamiselt tahtliku liikumise kavandamise ja sooritamisega. Kunagi varem ei ole ühelgi nahkhiireliigil seda piirkonda nii põhjalikult kaardistatud.

Teadlased pistsid üldtuimastatud öötiiburi ajukoorde elektroode ja vaatasid, millised lihased elektrisignaali andmise peale liikuma hakkasid.

Selgus, et paljud öötiiburi motoorse ajukoore keskused korraldavad eri lihaste kooskõlalisi liikumisi. See tundub üsna iseäralik, sest klassikalise arusaama järgi peaks ühest kohast käima ainult ühe lihase liigutamine. Paistab, et liigutuste kooskõlalisus on öötiiburile lausa eriliselt ülioluline.

Üllatav ei olnud põhimõtteliselt aga asjaolu, et suur osa motoorsest ajukoorest, enam kui 40 protsenti, tegeleb öötiiburil keeleliigutuste korraldamisega.

Öötiibur ongi keelelise osavuse poolest tuntud; erinevalt teistest nahkhiirtest suudab ta just keele abil kajalokatsiooni signaale ruumis väga täpselt suunata, pööramata pead.

Tähelepanuväärselt suur osa öötiiburi ajukoorest tegeleb ka tiivaliigutustega. Nahkhiire esijäsemete pikad sõrmed, tagajäsemed ja saba mõjutavad kõik endi vahele pinguldunud suure nahakurru ehk tiiva ehk lennuse kuju, suunates sellega üliosavalt looma lennutrajektoori.

Krubitzer ja ta kaaslased uurivad laiemalt paljude loomade motoorse ajukoore talitlust, muu hulgas sellekski, et paremini aru saada inimese ajutegevusest.

Oma öötiiburitöö tulemused on nad avaldanud ajakirjas Current Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.