Kaubalaeva trümm on seni andnud kümneid leide päevas. Sensatsioon on keskaegne kompass. Pronksisulamist ilmakaardi plaat on näpuaukudega nagu vanasti telefoniketas, et seda keerata saaks. Kompassi alus on pronksist peenelt välja treitud ning võimaldab ilmakaarti ja nõela liikuvalt alusele kinnitada.

"Ma arvan, et see on meil kõigil siin esimene selline kompass. Kui see dateering vastab tõele, et on 14. sajandi lõpp ja 15. sajandi algus, siis ta on Euroopas unikaalne," ütles kaevamiste assistent Lisette Reinvars.

"Leiukogumikud sageli koosnevad pea 50 leiust. Näiteks ammuleiukogumik, mis meil siin ahtriosas on välja tulnud, seal on koos tervete noolte ja nooleotstega üle 50 leiu," rääkis OÜ Muinasprojekt arheoloog Mihkel Tammet.

Kui väljakaevamised lõppevad, võtab Eesti Meremuuseum laeva üle. See tuleb konserveerida ja eksponeerida. Laev tuleb välja tõsta ja Lennusadamasse transportida. Mida kauem on vrakk päikese käes, seda halvem – kuivav puit hakkab õhu käes pehkima ja pudenema.

"See laev peab varju alla saama suhteliselt kiiresti. Esialgne plaan on kasutada olemasolevat paadihalli, mida kasutati ka Kadriorust leitud koge puhastamiseks ja konserveerimiseks. Aga me peame selle halli ehitama pikemaks, sest see laev on palju suurem," selgitas meremuuseumi teadur Priit Lätti.

Lähipäevil arutavad ehitaja ja meremuuseum, kuidas vrakk ehitusplatsilt teisaldada. Priit Lätti mõtles isegi vraki transportimisele mereteed pidi.