Ameerika teadlased uurisid kaheksa arenenud riigi näitel inimeste aktiivsusnäitajaid viimase paarikümne aasta jooksul. Selle jaoks analüüsisid nad 16 varem läbi viidud uuringut, mis mõõtsid samasse vanuserühma kuuluvate inimrühmade igapäevast füüsilist aktiivsust näiteks USA-s, Taanis ja Jaapanis. Analüüsi ülesehitus võimaldas arvestada nii nähtud muutuse ulatuse kui ka neis uuritud inimeste arvuga.

Selgus, et ajavahemikul 1995-2017 vähenesid aktiivsusnäitajad sarnasel määral kõikides vaatluse all olnud riikides ja seda nii meeste kui ka naiste hulgas. Tervikuna vähenes keskmine päevas tehtud sammude arv umbes 1100 võrra.

Kõige silmatorkavam tulemus oli, et 11–19-aastaste füüsiline aktiivsus vähenes ligikaudu 30 protsenti. Päevaste sammude lõikes tähendas see, et  teismelised tegid päevas keskmiselt ligi 1500 sammu vähem. Täiskasvanute ja laste hulgas olid vastavad näitajad ligikaudu 600 ja 800.  

Teismeliste füüsilise aktiivsuse langust seostasid teadlased nutiseadmete, sotsiaalmeedia ja videomängude levikuga. Näiteks Ameerika Ühendriikides kasvas aastatel 1999–2017 teismeliste ekraanide taga veedetud aeg päeva kohta viielt tunnilt peaaegu üheksa tunnini. 

Laste ja täiskasvanute hulgas aitab füüsilise aktiivsuse langust seletada muu hulgas asjaolu, et võrreldes 25 aasta taguse ajaga lähevad nad kooli või tööle oluliselt harvem kas jala või rattaga. 

Teadlased märgivad, et aktiivsusmonitorid aitavad tõsta teadlikkust sellest, kui palju inimene igapäevaselt liigub. Füüsilise aktiivsuse kasvatamisel saab nende roll aga olla üksnes toetav. Lisaks on olulised mitmed teised tegurid, näiteks eesmärkide seadmine, positiivne tagasiside ja sotsiaalne tugi.

Uuring ilmus ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise.