Georadarid on tipptehnoloogia, mis aitavad vaadata maapinna sisemusse.

"Selle masinaga me vaatame umbes kahe-kolme meetri sügavusse. Me otsime müüre või selliseid vanu rajatisi, mis on maa sees inimese loodud struktuurid. Aga loomulikult kõik need esemed, mis on, eriti metallist esemed, paistavad hästi välja. Aga seda me praegu kahjuks kohapealt ei näe. Me peame töötlema neid andmeid. Kuna me praegu võtame GPS-iga väga täpsed koordinaadid iga punkti peale, siis me teame väga täpselt, kus kohapeal mingisugune objekt asus. Me saame alati tagasi tulla ja vaadata, et siin kohal on see asi," selgitas georadarite spetsialist Olav Harjo.

Kaarma maalinnale kogunetakse praegusel ajal näiteks jaanipäevi tähistama. Mis seal toimus ja kuidas seeals kõik võis välja näha näiteks 13. sajandil, selle kohta on palju küsimärke.

SA Osiliana arheoloog Marika Mägi, kes on eesmärgiks võtnud Saaremaa muinaslinnuste täpsema uurimise, ütleb, et on põnevil. Kuigi nende radarite avastused saavad selgeks alles mõne aja pärast arvutitöötluse järel, on mõningad uued avastused juba käes.

"Minu jaoks on ikkagi hästi põnev päev täna. Põhimõtteliselt, et saada teada, mitu järku on ühes vallis, sa pead klassikaliste meetoditega tegema ristlõike. Ja Valjala linnuse taolises hiigelvallis, mis on kividest ehitatud, see on kuu või kahe töö. Suur tegemine. Ja meil läks kümme minutit praegu nende masinatega ja me nägime selle pildi ära! Super!" rääkis ta.

"Vahetult valli vahel on hõre pinnas ja siis vahetult meie selja taga on kõrgem ja tundub olema väga tihe pinnas. Tavaliselt sellisel puhul radar näitab, et kas on savi või mingi väga tugevalt kinni trambitud pinnas. Võib-olla on siin mingisugune hoone olnud," selgitas Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson.

Selline muinaslinnuste saladuste skannimine on ka georadari spetsialistidele endile esmakordne ettevõtmine.