Lootsi tänava ehitusplatsilt leitud koge on üks seni Eesti vanemaid ja suuremaid omasarnaseid - pikkus üle 24 meetri ja laius üheksa meetrit. Seega on laev pikem ja laiem, kui Kadriorust leitud ja Paksus Margareetas näha olev koge. Koge ehituspuit on pärit 13. sajandist.

Ahtriosa on veel välja kaevamata, kuid trümmist leidsid arheoloogid kaks tünnikohta.

"Ma arvan, et seal tünni sees oli hapukapsas, sest üks tünnikaane surutis, nagu need on hapukapsal, tundub väga sedamoodi. Sinna on üks ägedam kivi ka peale kleepunud. Hapukapsas sisaldas ju väga palju vitamiine," rääkis OÜ Muinasprojekt arheoloog Mihkel Tammet.

Huvitavat on välja tulnud veelgi. Keskaegsete jalavarjude tallad ja pealsed on äratuntavad. Käepidemega vitsik võis olla näiteks vee jaoks ja seda võib praegugi osaliselt kokku panna. Koredast villasest kootud kangas oli arvatavasti pakkimismaterjal, kuigi villasest valmistati tollal ka purjesid. Mõned leiud viitavad ka võimalikule lastile.

"Nende üksikute leidude põhjal, milleks on tellisetükid ja üksikud katusekivid, võiks arvata, et seda laeva on kasutatud vähemalt ehitusmaterjalide veoks kindlasti," ütles Tammet.

Ehitusplatsist mitte väga kaugele Narva maantee kanti jääb kunagine Härjapea jõe suue. Jõevoolu mõjul tekkinud madalikud võisid laevale saatuslikuks saada.