Naerugaasi tekitavad mullas elutsevad mikroobid, aga kes ja kui palju, oli seni teadmata. Nüüd tõi Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafide ja mikroobe uurivate ökoloogide juhtimisel valminud uuring küsimusse selgust.

Vastuse saamiseks analüüsisid nad maailma peamistest soostikest geograafide kogutud mullaproove geneetiliselt. Selgus, et naerugaasiheitmed seostuvad erinevate mikroobirühmadega. Peamised nii-öelda pahalased on nitrifitseerijad arhed ja bakterid, denitrifitseerijad ja ammonifitseerijad mikroobid.

Rohkelt naerugaasi tootvates soodes oli kõiki neid mikroobirühmi palju. Seega, mida rohkem erinevaid naerugaasi tootvaid mikroobirühmi soomullas on, seda rohkem sealt naerugaasi lendub.

Naerugaas on lämmastikuühend ja seega osa lämmastikuringest. Nitrifikatsioon on aga lämmastikuringe protsess, mille käigus mikroobid tarbivad ammooniumi (NH4) ja mullavees lahustunud hapnikku (O2) ning toodavad nendest naerugaasi ja sellest omakorda nitraati (NO3).

Uuringus eristasid autorid nitrifitseerija-mikroobide seas baktereid ja nendest veelgi ürgsemaid ning äärmuslikke tingimusi armastavaid arhesid. Naerugaasi-heitmetega seostusid eriti nitrifitseerija-arhed.

Uurijad leidsid rohkesti nitrifitseerijaid nii kuivendatud kui ka märgadest soodest. See on nende sõnul kindel märk, et mingil hetkel on ka märjad sood kliimamuutuse mõjul kuivenenud ja sinna on lahustunud hapnikku.

Denitrifikatsioon aga on hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, milles mikroobid tarbivad nitraadis seotud hapnikku ja toodavad naerugaasi ning sellest omakorda puhast õhulämmastikku (N2).

Rohkesti denitrifitseerijaid leidus nii märgades kui kuivendatud soodes. See näitab autorite sõnul, et ka kõige kuivemates soodes esineb aastaajalist üleujutust või ka püsivalt niiskeid osakesi.             

Uuringu tulemused näitavad, et naerugaasi-reostuse taga on keerulised tekkemehhanismid, mistõttu tuleb sellega tegeleda üleilmselt.

Mikroobid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti – soodsates tingimustes ja lämmastiku olemasolul on mikroobide naerugaasi tootmist raske takistada, kuid N2O teket aitab pärssida lämmastikväetiste mõistlik kasutus. Uurijate sõnul on oluline ka soode kuivenemise peatamine, mis vastasel korral kiirendab kliimamuutusi.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.