Soogaaside mõju kliimale on arvatust keerulisem

Teadlased uurisid sood neli kuud ja uuringuga alustati siis, kui lumi oli veel maas ja soo jääs.
Teadlased uurisid sood neli kuud ja uuringuga alustati siis, kui lumi oli veel maas ja soo jääs. Autor/allikas: Simo Sepp/Minupilt.err.ee

Siiani on teatud, et sood soodustavad kliima soojenemist. Uuest uuringust selgus aga, et soo aitab mõnevõrra ka kliimat jahutada.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen selgitas, et soos toimuvad mikroobsed protsessid toodavad ühendeid, eelkõige metaani. Tekkiv soogaas on väga tugev kasvuhoonegaas ja soojendab kliimat.

Hiljutises teadusartiklis leidsid teadlased, et lisaks metaanile toodab soo mikrofloora ja -fauna ka rohkelt muid orgaanilisi ühendeid – ka selliseid, mis atmosfääris oksüdeeruvad ja tekitavad hulgaliselt uusi atmosfääriosakesi. Need omakorda kasvavad pilvepiiskadeks, soodustavad pilve teket ja jahutavad planeeti. Soode kliimat soojendav efekt on aga suurem kui jahutav mõju, sest metaaniheitmed on tunduvalt suuremad. 

Kui palju tekib erinevaid osakesi soogaasi, sõltub paljuski ka soost ja sellest, millised taimed seal kasvavad. "Soo on väga mitmekesine ökosüsteem ja need ei ole kõik ühesugused," lausus Junninen.

Palju tehnikat

Selleks, et sood uurida, viisid teadlased neljaks kuuks sohu suurel hulgal tipptehnoloogiat: ehitati ajutine mõõtepaviljon, kus olid kolm massispektromeetrit, aga ka hulganisti gaaside, osooni, süsihappegaasi, vee, aerosooli jm mõõtmisseadmeid. Massispektromeetritega saab mõõta atmosfääri keemilist koostist ja kokku kasutasid teadlased sel korral kolme erinevat massispektromeetrit, mis igaüks registreeris natuke erinevaid ühendeid. "Põhimõtteliselt mõõtsime tervet skaalat soo emissioonidest kuni aerosooli osakeste tekkeni," sõnas Junninen.

Mida aga soos otseselt mõõta ei saanud, oli pilve teke. Täpsemalt seda, kui palju soost tekkinud osakestest tekitab pilve. "Seda ei saanud mõõta, sest see protsess toimub kõrgemas atmosfääri kihtides," lausus professor.

Kindla ootusega, et teadlased leiavad uute osakeste tekkemehhanismi, uuringut tegema ei asutud. Küll aga olid nad kindlad, et seadmete erilisuse tõttu midagi uudset leitakse. Seda enam, et Junnineni sõnul ei ole varem taoliste seadmetega soos käidud. Ööpäevaringset mõõtmist on varem tehtud metsades, mägedes, linnades. Soo oli aga uudne keskkond, kus tegutseda.

Samas oli soo ka keeruline koht, sest ümberringi oli kõik märg. Seega tuli mõelda, kuidas mõõtejaam püsti panna või kuidas elektrit saada. "Kõik taolised komponendid tegid konkreetse mõõtmise väga huvitavaks väljakutseks," sõnas Junninen.

Kui soo hakkas lume alt välja sulama, siis jälgisid teadlased, mis protsessid sulamise käigus käivitusid. Vastavalt aastaajale võivad tulemused veidike muutuda, sest soo biosfäär ehk elukond muutub. Seepärast võiks Junnineni sõnul mõõta sood mitu aastat, et näha, kuidas aastaaegade vaheldumine keskkonda mõjutab. Praegu mõõtsid teadlased sood neli kuud ja uuringuga alustati siis, kui lumi oli veel maas ja soo jääs, sest siis oli lihtsam seadmeid paigaldada. Jaanipäeva paiku pakiti aga seadmed kokku.

Sulamise ja kevade ärkamise käigus nägid teadlased selget muutust, kuidas soogaasi keemiline koostis muutusid vastavalt temperatuuri tõusule ning organismide talveunest ärkamisele ja tegutsema hakkamisele.  Junninen rääkis, et põhiline mõjutaja oligi temperatuur, aga temperatuuri mõju avaldub viibega ja päris sügavates kihtides see heitmeid ei mõjutagi.

Mets versus soo

Samal ajal, kui tehnika mõõtis sood, oli see püsti ka metsas. Seega sai sood ja metsa võrrelda. Uuringust selguski, et soo kohal olevas atmosfääris tekivad pilvede moodustumiseks vajalikud osakesed kiiremini kui metsa kohal. Neid osakesi tekib tavaliselt aga aeglaselt ja vähe. Junnineni sõnul oli see tõeline üllatus. Ta selgitas, et põhjus võib olla mikrokliimas. Mikrokliima tähendab väikese maa-ala kliima iseärasusi. Soos puud ei kasva, küll aga ümbritseb sood mets.

Seega võib võrrelda sood Junnineni sõnul katlaga ja sinna katlasse tekib püsiva õhuga kliima ehk segunemist väljaspool paiknevate õhumassidega ei toimu.

Kuna metsas olid sarnased mõõtmised käimas, sai kõrvutada sood ja metsa üks ühele . Selgus, et metsas samal ajal nii kiiret osakeste kontsentratsiooni tõusu ei olnud. Junnineni sõnul ilmselt seepärast, et metsas on õhumasside segunemine palju suurem ja väga suurt osakeste tekkeks vajalike orgaaniliste ühendite kontsentratsiooni ei saa seal tekkida.

Professor rääkis, et kuigi soodel on tõesti negatiivne mõju kliimale läbi metaaniheitmete, siis metaani paiskub väga palju õhku ka lautadest, sigalatest ja kanalatest ning see on puhtalt inimtekkeline. Sood aga looduslikud.

Kliimamuutus on professori sõnul oluline teema, mistõttu nad uurivadki kliimamuutuse protsessi. Seda selleks, et mõista, kuidas kliimamuutus toimub. "Soo on üks killuke suurest kliimamuutuste paketist, aga ei saa öelda, missugune muutus on hea või halb," lausus ta.

Professor selgitas, et kuigi sood mõjutavad kliimat, siis tuleb ikkagi tähtsustada  inimtekkelist kliimamuutust. "Soo on nii ürgvana biokeskkond ja ökosüsteem, et kliimamuutustes need erilist rolli ei mängi. Muutuse teeb ikkagi inimene," sõnas Junninen.

Helsingi Ülikooli koordineeritud uuringus osalesid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika laborist. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: