Nüüdseks võiks teada juba igaüks, et nagu oma päris postkasti, tuleb ka oma ekirjakasti hoida puhtana ja vabana digiprügist. Vikipeedia järgi on digiprügi andmed, mis ei tooda lisandväärtust ehk siis digiprügiks peetakse kasutuid, aegunud või dubleeritud andmed, mida enam keegi ei vaja ega kasuta. Digitaalne prügi tekib märkamatult, aga järjekindlalt.

Arvestades, et päevas saadetavate e-kirjade hulk ulatub umbes 300 miljardini, mis teeb minutis 150 000 kirja, siis kulutab see omajagu ressursse. Lisades sinna juurde manused ja pildid kirja jaluses, siis kasvab iga e-kirja jalajälg veelgi. Kui paljud neist saadetud materjalidest on aga vajalikud ka päeva, kuu või aasta pärast? Uuringute järgi on praeguse seisuga kõikidest loodud andmetest aktiivselt kasutusel ehk vajalikud vaid kuus protsenti.

Digital Cleanup Day leidis, et inimkond saadab ühe aastaga keskmiselt 62 triljonit rämpskirja, milleks kulub 33 miljardit kilovatt-tunni jagu elektrit ja mille tagajärjel paisatakse atmosfääri 20 miljonit tonni CO₂. Spämm moodustab üle 50 protsendi kogu maailma e-kirjadest, mis tähendab, et kui sellised kirjad oma postkastist blokeerida, on kokkuhoid juba märkimisväärne.

Kui läheme oma kirjakastidest kaugemale, siis selgub, et kõik, mida me internetis teeme jätab oma jalajälje keskkonnale. Juba praegu toodab IKT-tööstus üle viie protsendi maailma süsinikuheidetest ja see kasvab iga aastaga. Kõik digitaalne sisu, mida me jagame või salvestame, hoiustatakse suurtes andmekeskustes, mis mille käigus hoidmise arvele saab kanda praegu kaks protsenti maailma CO₂ emissioonidest. Juba loetud aastate pärast võivad tarbida andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast.

Teadlaste hinnangul võib veebipõhisest-kommunikatsioon 2025. aastaks globaalselt neelata ligi 20 protsenti kogu maailma elektrist. Lisaks, internetti kasutavate seadmete hulk, voogedastus-teenuste kasutamine ja inimeste online-suhtlus kasvab samuti igal aastal viiendiku võrra.

Teadlased ennustavad, et see elektrivajadus kolmekordistub järgmise viie aasta jooksul, kui internetiga liitub miljard inimest arengumaadest, levivad asjade internet (IoT), autonoomsed liikumisvahendid, robotid, videojärelvalve ning tehisintellekti kasutuselevõtt kasvab jõudsalt arenenud riikides. Näitlikustamiseks võib tuua näiteks, et tund aega Netflixi vaatamist on võrreldav uue autoga 15 kilomeetri pikkuse sõidu tegemisega.

Täiesti omaette teema on digitaalse krüptoraha kaevandamine. Näiteks, krüptorahaga kaasnev plokiahela-tehnoloogia on väga energiamahukas. Samuti kasvab selle tööstusharu elektritarbimine kuni 3000 teravatt-tunnini aastas. 

Kasutud andmed ja rakendused

Kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad asjatult ruumi ja elektrit. Isegi kui rakendusi ei kasutata, võtavad nad siiski uuendades ja taustal töötades ressursse ja mälumahtu. Iga foto, video ja fail, mis laetakse üles pilvekeskkonda, kulutab elektrit ja tekitab CO₂ emissioone.

Pilveplatvormidele laetud failide arvele saab kanda 3,5 protsenti kogu maailma CO₂ emissioonidest. Kuna oma materjalide pilves hoiustamine on kordades kulukam kui kohalikul kõvakettal, tasub suure koguse piltide ja videote jaoks soetada endale mälupulk või väline kõvaketas, mille CO₂ jalajälg on võrreldes nende veebis hoiustamisega põhimõtteliselt null ja see on ka palju turvalisem.

Hea on see, et kui muidu on uute heade harjumuste tekitamine vaevanõudev, siis oma digijalajäljega saab igaüks hakata tegelema kohe ja praegu ning see ei nõua palju pingutust. Kirjakastide ja nutiseadmete sisu korrastamine aitab ka vajalikke materjale hõlpsamini üles leida.

Lisaks aitab digiprügi koristamine vabastada nutiseadmete ja serverite salvestusruumi ning muuta seadmed ja teenused kiiremaks ja turvalisemaks. Turvalisuse huvides tasub ära kustutada kõik oma vanad kasutajakontod ja meiliaadressid ning mitte lubada veebilehtedel töödelda oma isiklikke andmeid. 

• Hoia korras oma failid ja kirjakast, kustuta kõik, mida sul vaja ei ole.
• Ära jäädvusta ja hoiusta ühest sündmusest lõputul hulgal kaadreid.
• Loobu uudiskirjadest, mida sa ei loe ja tarbetutest reklaamkirjadest vajutades "loobu" või "unsubscribe" nuppu.
• Blokeeri kõik rämpspostituste saatjad.
• Kustuta ebavajalikud rakendused, aga ära unusta enne neist välja logida või kasutajakonto kustutada.
• Tühjenda oma seadmete prügikast.

Kõik see aitab sul vähendada otseselt CO₂ paiskamist atmosfääri.

Ühendades hea kasulikuga, siis selle asemel, et oma kolleegile saata e-kiri, mine ja räägi temaga. Nii vähendad ka arusaamatuste hulka ja hoiad suhteid. 

Laupäeval oli digitaalne koristuspäev, misläbi on hea aeg koos teistega alustada oma isikliku digihügieeniga. Kodumaisel lehel Makeitneutral saad kokku arvutada, kui palju CO2 sa säästad oma tarbetu digisisu kustutamisega.