Ingrid Rüütel on üks eesti etnomusikoloogia rajajaid ja teenekamaid rahvamuusika uurijaid. Karjääri vältel on olnud ta kogu folkloori uurimise ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja.

"Ikka-ikka väga hea tunne on," ütles Rüütel preemia saamisest kuuldes. Oma karjääris toob ta välja kaks peamist tegevussuunda: eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika. "Seda soome-ugri tööd ma olen teinud ka hoolega - ma arvan, et see on väga oluline olnud ka neile väiksematele soomeugrilastele, kellega me oleme koos korraldanud konverentse ja teinud ühisuurimusi," sõnas Rüütel.

Rüütel on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes. Selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise.

Läbi aastakümnete on talletanud Rüütel aktiivse väliuurijana tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.

Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja.

"Arusaadavalt on see on minu jaoks tohutult suur töö tunnustus ja ka üllatus, sest ma tean, kui palju inimesi sellele auväärsele preemiale kandideerisid. See on midagi, mida minuga pole elus varem juhtunud," sõnas Tiit preemia saamisest kuuldes.

Tiit on arendanud karjääri vältel teaduskeelt ning on ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja. Ise pidas kõige olulisemaks panuseks Eesti matemaatilise statistika koolkonna loomist. "Eestis on terve hulk statistikuid, kes peavad mind oma akadeemiliseks emaks ja mingis mõttes oma teejuhatajaks, sest minu elutööst ikkagi väga oluline osa on matemaatilise statistika suuna välja arendamine Tartu Ülikoolis," märkis emeriitprofessor.

Tiidu teadustöö suurem siht on olnud ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Terav ühiskondlik närv on viinud Tiidu sageli avaliku debati keskmesse.

Tiidu elutöö kroon on panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse. Eelkõige toodi tunnustuse puhul välja perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomist Eestis ja rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel.

Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast.

"Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud," ütles Soomere. "Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud."

Teaduse elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

Preemiad parimate teadustööde eest

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.

Preemiad saavad:

• Ivo Heinmaa ja Raivo Stern täppisteaduste alal tööde tsükli "Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud" eest.
• Priit Väljamäe keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine" eest.
• Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus tehnikateaduste alal tööde tsükli "Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad" eest.
• Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduse alal tööde tsükli "Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud" eest.
• Siim Veski ja Anneli Poska geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli "Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes" eest.
• Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduste alal tööde tsükli "Taimede kohanemine muutuvas kliimas" eest.
• Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine" eest.
• Karsten Brüggemann humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.