Uuring seab kahtluse alla Moderna omikroni-vaktsiini mõttekuse

Eelretsenseerimata uuring ahvidega näitas, et Moderna spetsiaalselt omikroni vastu loodud vaktsiin ei pruugi kaitsta inimesi omikroni variandi eest ettevõtte olemasolevast vaktsiinist paremini.
Ameerika riiklike terviseinstituutide teadlaste juhitud uuring käsitles Moderna uue tõhustusvaktsiini mõju kaheksast ahvist koosneval väikesel katserühmal. Kuigi selgus, et omikroni variandi vastu loodud tõhustusdoos algsest Moderna vaktsiinist tõhusamat kaitset ei paku, vajab leid täiendavat kinnitust inimkatsetes, vahendab Ars Technica.
Autorite sõnul on siiski pigem alust arvata, et sama nähakse ka inimeste puhul. Nad märgivad, et tegu pole esimese Moderna tehtud vaktsiiniga, mis võtab sihikule uue viirusvariandi. Ettevõte arendas varem välja näiteks koroonaviiruse beeta variandi vastase tõhustussüsti, mille kaitsevõime ei ületanud nii ahvidel kui ka hiljem inimkatsetes algse vaktsiini oma.
Autorite sõnul on inimahvimudel seni üldjuhul vaktsiinide ennustatava mõjuga inimestele kokku langenud. Nii tekitavad uuringud kahtlust, kas ravimifirmadel üldse tasub arendada mingeid kindla variandi vastu suunatud vaktsiine.
Veel enam käib uuringu tulemus kokku ideega nii-öelda antigeeni pärispatust. See tähendab, et kohates mõne varem kohatuga sarnast haigustekitajat, laseb inimese immuunsüsteem käiku varasemast kokkupuutest õpitu. Teisisõnu hakkab võitlema inimkeha omikroni vastu relvadega, mille omandas võitluses varem kohatud SARS-CoV-2 tüvedega.
Sama nägid uue uuringu autorid ka ahvide puhul. Kõik kaheksa ahvi said esmalt kaks tavalist Moderna doosi, misjärel said neli ahvi kolmanda doosi algset vaktsiini ja neli ahvi omikroni-vastase lisadoosi.
Mõlemad tõhustusdoosid aktiveerisid ahvide immuunsüsteemis B-mälurakud. Need võtsid sihikule korraga nii vanema SARS-CoV-2 versiooni kui ka omikroni variandi. Polnud vahet, millise tõhustusdoosi ahv sai, igal juhul aitasid 70–80 protsenti tema B-rakkudest nii vana kui ka uue viirusvariandi vastu.
Ehkki tavaline Moderna tõhustusdoos kutsus muu hulgas esile üksnes vana viirusvariandi eest kaitsva reaktsiooni, ei paistnud omikroni-vastane doos esile kutsuvat ühtki üksnes omikronile mõeldud rakulist vastust.
Uus ja vana on võrdväärsed
Muus osas nähtus, et kummagi tõhustusdoosiga ahvidel tekkis omikroni variandi vastu sama palju uusi antikehi. Kui kolme süstiga kaitstud ahvid omikroniga nakatusid, kaitsesid mõlemad tõhustusdoosid nende alumisi hingamisteid võrdväärselt hästi.
Uurijad järeldasidki sellest, et omikronivastane tõhustussüst ei pruugi anda tavalise Moderna vaktsiinisüstiga võrreldes paremat immuunsust ega kaitset.
Tulemus pole uurijate sõnul tingimata halb, sest praegu kasutatavad tõhustusdoosid kaitsevad inimesi omikroni vastu hästi. Nakkushaiguste tõrje- ja ennetuskeskuse värskeimate andmete järgi kaitsevad kolmandad doosid inimest 82-protsendise tõhususega arstiabivajaduse ja 90-protsendilise tõhususega Covid-19-ga haiglasse sattumise eest. Tõhustusdoosi saanud vaktsineeritud inimesed nakatuvad omikroni laine ajal vaktsineerimata inimestega võrreldes viis korda harvem.
Uuringule vaatamata teeb Moderna praegu oma omikronivastase tõhustussüsti kliinilisi katseid, püüdes seda algsest vaktsiinist paremaks saada. Ettevõte loodab uue tõhustusdoosiga turule tulla aasta teises pooles, näiteks sügisese tõhustussüsti näol külmetushooaja eel. Oma omikronivastaste vaktsiinidega on kliiniliste katseteni jõudnud ka Pfizer ja BioNTech.
Kas uus ahviuuring tõmbab firmade katsetustele kriipsu peale, näitab aeg. Autorid osutavad, et kui nende tulemused ka inimestel kehtivad, pole vajadust ega mingit mõtet praegu omikronivastast vaktsiini luua. Isegi kui omikron jääb edaspidigi domineerivaks viirusvariandiks, oleks autorite sõnul vaja rohkem andmeid, et praegune vaktsiin uue vastu välja vahetada – seda eriti seni vaktsineerimata laste ja väikelaste seas.
Hiirtega tehtud katsete andmed osutavad näiteks, et omikronivastane vaktsiin ei pruugi inimesi kaitsta algse vaktsiini kombel eri tüvede eest. Kui see tõesti nii on, võiks uurijate sõnul abi olla mitme variandi vastu sihitud kombineeritud vaktsiinist. Ühe variandi vastast doosi võib nende sõnul edaspidi vaja minna vaid juhul, kui tekib viirusvariant, mis hiilib praegusest mälurakkude immuunvastusest mööda.
Eelretsenseerimata uuring on leitav võrguvaramust bioRxiv.
Toimetaja: Airika Harrik