Uue uuringu järgi ei lähe inimeste ootused võõraga suhtlemisest ja säärase suhtluse tegelik kulg omavahel kokku. Võõraga süvitsi vestelnud inimesed arvasid enne vestlust, et see on ebamugavam ja lohutab neid vähem, kui nad tegelikult kogesid, vahendab ScienceAlert.

Uuringus osales üle 1800 inimese, kes läbisid erinevaid katseid. Teadlased hindasid neis osalejate ootusi nii-öelda sügavatele ning pinnapealsetele vestlustele võõraste ja lähedastega ning nende vestluste tegelikke järelmeid.

Esimeses katseseerias paluti osalejatel oletada, mida tunneksid nad enda arvates pärast sügavamõttelist vestlust võhivõõraga. Seejärel kirjeldasid nad, kuidas nad end sellise vestluse järel tegelikult tundsid.

Nii said uurijad võrrelda katseisikute ootusi ja tegelikke kogemusi. Muu hulgas tuli osalejatel katses rääkida tundlikel teemadel, näiteks vastata küsimusele, kas nad on kunagi teise inimese nähes nutnud ja seda üksikasjalikult kirjeldada.

Esimene katseseeria näitas, et osalejad kippusid alahindama omaenese huvi võõra inimese jutu vastu. Samuti alahindasid nad sageli võhivõõra vestluskaaslase huvi enda öeldu vastu. Tegelikes vestlustes tundsid osalejad end kujutletuga võrreldes vähem ebamugavalt, õnnelikumana ja tajusid vestluskaaslasega lähedasemat sidet.

Järgmistes katsetes võrdlesid uurijad omavahel nii pinnapealseid ja sügavamaid vestlusi kui ka vestlusi pere ja sõprade ning võõrastega. Nüüd osutusid uurimisaluste ootused sügavamate vestluste kohta heade sõprade või perega tõepärasemaks: nende huvis enda jutu vastu olid inimesed rohkem kindlad.

Uurijaid huvitas, kui tõenäoliselt võivad osalejad peale sügavamõttelist vestlust võõraga selle tulemusi vääriti mõista. Samuti uurisid nad, kui lähedast sidet inimesed võõraga suhteliselt süvitsi vesteldes tunnevad, ja kas inimesed loovad omaenda ootustest kaaslase huvi ja hoolimise kohta vaimse barjääri, mis hoopis takistab neil võõraga tähendusrikkamalt vestelda.

Teadlased kirjutavad, et nende peaeesmärk oli katsetega kindlaks teha, kas inimesed alahindavad järjekindlalt teiste huvi ja hoolt sügavamõttelistes vestlustes.

Katsetes küsisid osalejad sügavamõttelisemaid küsimusi, kui eeldasid, et nende vestluskaaslane on hoolivam. See toetas uurijate oletust, et inimesed loovad ise endale võõrastega suheldes vaimseid suhtlusbarjääre, sest alahindavad nende huvi enda vastu.

Inimeste üldine heaolu on tugevalt seotud nende omavaheliste suhete headusega. Sestap pole uurijate sõnul üllatav, et inimesed soovivad luua ja hoida pigem tugevamaid suhteid. Suhe teise inimesega muutub lähedasemaks aga sageli just isiklikke ja tundlikke teemasid puudutavate vestluste käigus. Ka uuringu osalised ütlesid, et tahaksid oma igapäevaellu senisest rohkem sügavamõttelisemaid vestlusi.

Kui inimesed tõesti tahavad teistega rohkem sügavaid vestlusi pidada, mis neid siis tagasi hoiab? Autorite sõnul osutavad nende andmed, kuidas argielus nähtavad vestlused võivad kujuneda pinnapealsemaks just inimeste eelduse tõttu, et teised ei huvitu ega hooli nende jutust piisavalt.

Ehkki katsete vestlused toimusid laboris ja uurijate pilgu all, usuvad autorid ise, et nende tulemusi saab üldistada ka argielule. Varasemad USA-s ja Ühendkuningriigis tehtud uuringud on samuti leidnud, et inimesed võivad võõraste vestlushuvi alahinnata näiteks rongis, bussis või taksosõidul. Edaspidi tahaks autorid uurida, kuivõrd erineb suhtlussoov võõraga kultuuriti.

Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology: Attitudes and Social Cognition.