Kui veebikoosolekul ilmneb, et kellegi helisignaal tuleb viivitusega, võib see olla pisut tüütu. Kui veebi vahendusel peetud ansambliproovis ilmneb, et kellegi signaal tuleb hilinemisega, pole proovist õigupoolest mingit kasu. Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Henry-David Varema sõnul oligi veel hiljaaegu praktiliselt võimatu veebi teel mitmekesi musitseerida ja digitaalseid proove korraldada, kuna iga väiksemgi viivitus lõhkus koosmängu.

Hiljutised arengud veebiülekanda viivituse minimeerimiseks on aga kandnud vilja ning ka EMTA osales rahvusvahelises arendusprojektis, mille raames on loodud süsteem, mis võimaldab teineteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatel muusikutel ühiselt proovi teha või kasvõi kontserte anda sääraselt, et viivitus on kõigest mõni millisekund.

Uued lahendused toovad mõnikord kaasa ka uusi probleeme. Tehnoloogia kasutamine igapäevases õpetajatöös on avanud didaktiliste probleemide Pandora laeka. Sageli jääb uute digilahenduste rakendamisel vajaka loovast ja sisulisest lähenemisest.

On õpetajaid, kes püüavad uusi digivahendeid vältida. On ka õpetajaid, kes lähevad uuendustega kohe kaasa. Nii ühes kui teises grupi puhul jääb aga värskete vahendite kasutamisel sageli puudu mõtestatusest ning uusi tööriistu kasutatakse pahatihti peamiselt selle pärast, et kasutada uusi tööriistu. Õppeprotsess ega selle tulemused ei pruugi aga nii käitudes paraneda.

Tallinna ülikooli professor Kairit Tammetsa sõnul saab haridustehnoloogiline innovatsioon õpet edukamaks muuta koosloome ja õpetaja teadlikkuse tõstmisega. Sageli juhtub, et tehnoloogia justkui varjutab õpetaja ning hakkab õppeprotsessis domineerima. Tammets leiab, et see on risti vastu innovaatorite tegelikule eesmärgile: anda õpetajale supervõimed ja -võimalused, et oma rolli hoopis kasvatada.

Tartu ülikooli professor Äli Leijen on uurinud õpetajate agentsust ehk seda, mil määral õpetajad end otsustaja rollis tunnevad ning mil määral nad seda tegelikult on. Motivatsiooni säilitamiseks ja kasvatamiseks on väga oluline, et õpetaja tunnetaks pidevalt, et tal on nii igapäevatöös kui laiema karjääri plaanis pidevalt valikuid ning et tema ise on see, kes vabalt otsustada saab.

Õpetajate rolli loomulik osa on pidev muutumine ning seetõttu on osa haridusteadlasi ametis justnimelt muutuste mõtestamise ja nendega seotud ohukohtade ning võimaluste kaardistamisega. Saadud teave läheb käiku pedagoogika, didaktika ja õpetajakoolituse arendamisel. Tartu ülikooli professor Margus Pedaste tutvustab uut võimalust, millega selgitada välja õppija digitaalset kompetentsust. Psühhomeetriline Digitest võimaldab selgitada välja, mil määral inimene digiõppega suhestuda suudab ning peaks seega andma olulise sisendi kogu haridusvaldkonnas seonduva peenhäälestamiseks.

Täismahus arutelu saab kuulata lehelt news.err.