Sageli arvatakse ekslikult, et kõik uued tehnoloogiad teevad meie elukeskkonna puhtamaks, lihtsamaks või eluea pikemaks. Tegelikkuses on ühiskonnas kasutusele võetavatel uutel tehnoloogiatel nii positiivsed kui ka negatiivsed külgi. Uued tehnoloogiad võivad kultuure ja eluviise toetada, aga ka põhjustada märkimisväärset kahju või koguni kultuuri õõnestada.

Viimase viie sajandi jooksul on inuittide ühiskond Kanada Ida-Arktikas seisnud silmitsi ulatuslike tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas oluliste sotsiaalsete, spirituaalsete ja majanduslike ümberkorraldustega. Neist paljud on olnud Kanada föderaalvalitsuse koloniaalpoliitika tulemus, et levitada ja sulandada Kanada Arktika inuittide kogukondadesse lääne tehnoloogiaid, institutsioone ja eluviisi.

"Sealsed inuitid on väljendanud muret – ja neil on kindlasti õigus olla mures – kaasaegse tehnoloogia mõju üle nende ühiskonnale. Taolised tehnoloogiad võivad viia nende traditsiooniliste uskumuste kiire lagunemiseni," selgitas Christopher Fraser, kes kaitses Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis magistritöö.

Inuitid mõistsid tema sõnul, et lääne tehnoloogiatest ja kolonialismist tingitud eluviiside sunnitud assimileerimine ning sellest tulenev kontrolli puudumine tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste üle on inuittide ühiskonnale kahjulik. Muu hulgas vähendaks see nende võimet rakendada moodsaid tehnoloogiaid inuittide ühiskonna hüvanguks.

Lääne tehnoloogiate mõju inuittide ühiskonnale

Magistritöö raames uuris Fraser, kuidas said inuitid jagu ja võitlevad veel tänapäevalgi koloniseerimise ning koloniaalsete hoiakutega, mis mõjutavad inuittide tehnoloogilist enesemääramist. Täpsemalt huvitas teda, kuidas hakkasid Kanada inuitid kasutama, valitsema ning reguleerima inuittide ühiskonda sisse viidud lääne tehnoloogiaid, et vastata kolonialismile ja kaitsta inuittide eluviisi.

Ajaloolistest dokumentidest, varasemate inuittide ühiskonna kohta tehtud uuringutest ja paljude inuittide autobiograafilisi kogemustest lähtudes leidis ta, et koloniseerijate poliitika ja tegevus, mis olid seotud tehnoloogiate valitsemisega, tekitas inuittidele märkimisväärset kahju. Ometigi olid inuitid lääne tehnoloogiate rakendamisel ja inuittide ühiskonda integreerimisel lõppkokkuvõttes võimekamad, kui koloniseerimisjõud neid arvasid olevat.

Fraseri sõnul muudavad tehnoloogiad ühiskonda olemuslikult: nad mõjutavad inimeste elu- ja töö tegemise viise, suhteid ja inimeste arusaamu maailmast. Seetõttu ei saa tehnoloogilisi edusamme ja vajalikke reforme poliitiliste, haldus- ja sotsiaalsete institutsioonide suhtes lihtsalt arenenud majandusest või Lõuna-Kanada jurisdiktsioonist inuittide ühiskonda kopeerida.

"Põhjuseks on asjaolu, et enamikul juhtudel toimusid uute tehnoloogiatega sobituvad institutsioonilised reformid arenenud majanduste kontekstis ja tõenäoliselt ei sobi need teise kultuuri või ühiskonna jaoks," tõdes Fraser.

Näiteks olid vabaturu kapitalismi ideed teravas vastuolus traditsiooniliste inuittide kogukondade eluviisidega. Enne koloniseerimist olid inuitid poolrändava eluviisiga rahvas, kelle majandustegevus põhines loodusest elatumisel, kogukondlikkusel ja ressursside jagamisel. Arktikas elamise karm tegelikkus tingis teadmiste, jõuvarude, toidu, tööriistade ja vara jagamise, et kindlustada inuittide kogukondade elujõulisus.

Inuittide 17. sajandil alguse saanud koloniseerimisest tingitud kiire majanduslik üleminek tähendas, et ühiskond kaotas mitmed seni toiminud kohalikud toetusmehhanismid. Seejuures leidsid peamised suuremad tehnoloogilised muutused aset 20. sajandi alguses.

Mõne tehnoloogilise muudatuse hulgas olid kolimine lääne stiilis kodudesse ja alalistesse kogukondadesse, lääne toitude lisandumine inuittide menüüsse ning pruukima hakati alkoholi ja tubakat. Muudatusega kaasnesid eluviisi muutus ja uued probleemid, millega inuitid polnud kunagi varem kokku puutunud.

Erinevad uued jahipidamis- ja reisimisviisid nii maismaal kui ka merel muutsid nende traditsioonilisi jahipidamistavasid. Ringhäälingutehnoloogiate ja interneti kasutuselevõtt tõi inuittide kultuuri ja keele kaitsel uue väljakutse, kuid pakkus ka võimalusi kultuuri ja keelte kaitseks ning jagamiseks. Ka raha, mis ei pruugi üldse tehnoloogiana tunduda, polnud inuittide ühiskonnas enne läänest saabujaid kasutusel.

Inuittide vastukäik kolonialismile ja lääne tehnoloogiatele

"Inuittide juhid mõistsid, kui oluline on haarata kontroll inuittide territooriumil toimuvate muutuste üle. Soovides vastata lääne ühiskonna eluviiside domineerimisele ning toetada inuittide ühiskonda lakkamatute tehnoloogiliste muutuste ja globaalse maailma jõududega kohanemisel, moodustasid inuitid oma viisil ja omanduses tegutsevaid tööstusharusid ja valitsemisasutusi," lausus Fraser.

See viis 20. sajandi teises pooles nii Kanadas kui ka rahvusvaheliselt mõjukate valitsemisinstitutsioonide nagu pooluselähedastel aladel elavate inuittide nõukogu Inuit Circumpolar Council (ICC) loomise. Ühtlasi sõlmiti ajaloo suurim maataotlusleping, loodi täiesti uued majandussektorid ja inuittidele kuuluvad tööstusharud, kontrollimaks oma majanduse käekäiku.

Inuittide nõukogu on kasvanud suureks rahvusvaheliseks valitsusväliseks organisatsiooniks, mis esindab ligikaudu 180 000 Alaska, Kanada, Gröönimaa ja Tšukotka inuitti. Nõukogu peaeesmärgid on tugevdada pooluselähedastel aladel elavate inuittide ühtsust ja partnerlust, edendada inuittide õigusi ja huve rahvusvahelisel tasandil ning töötada välja pikaajaline poliitika, mis kaitseb Arktika keskkonda.

Võitlus kolonialismi vastu jätkub

Kuigi inuitid suurendasid oma mõjuvõimu tehnoloogia üle inuittide juhitud ja tavadel põhinevate institutsioonide loomisega, võitlevad nad Fraseri sõnul ikka kolonialismiga, mis jätkub tänapäeval neokolonialismi kujul.

Neokolonialism viitab siinkohal koloniaalideoloogiate, hoiakute ja tegude jätkumisele, mis on ilmnenud pärast territoriaalse imperialismi lammutamist. "See on sageli silmapaistmatu ja seotud peamiselt ideoloogilise, majandusliku või poliitilise tegevusega, vastandudes selgemale imperialistlikule kolonialismile, mis oli territoriaalne, militaristlik ja kultuuriline," selgitas Fraser.

Tema sõnul on neokolonialism ühiskonnale sama kahjulik või isegi kahjulikum kui tahtlik kolonialism. "Tänapäeval mõjutab neokolonialism jätkuvalt inuittide kontrolli tehnoloogiliste muutuste üle, piirates inuittide võimet reageerida nendele muutustele viisil, mis oleks inuittide ühiskonnale kõige kasulikum. Sellest hoolimata on inuitid tänapäevane rahvas, kes ei taha jääda globaalses ühiskonnas saavutatud tehnoloogilisest või majanduslikust progressist maha. Inuitid nõuavad siiani oma nõukogu kaudu kontrolli tehnoloogiate toomise üle nende kogukonda," tõdes Fraser.

Samas märkis ta, et inuitid on osutunud uute ja arenenud tehnoloogiate kasutamisel vägagi võimekaks. Muu hulgas kasutavad nad neid oma kultuuri, traditsioonide, kommete, keele ja kohaliku majanduse tugevdamiseks. Näiteks on inuitid mõistnud, et inuiti keeltes õpetatav ja inuiti meetodeid järgiv haridus on oluline võti edendamaks inuittide arengut juhtivatel positsioonidel eri institutsioonides ja tööstusharudes, mis reguleerivad tehnoloogilisi muutusi ja majanduslikku aktiivsust Kanada Ida-Arktikas.

Lünkade täitmine tehnoloogiliste muutuste mõistmisel

Fraseri hinnangul keskenduvad tehnoloogilise arengu uuringud sageli tehnilistele muutustele endale, näiteks üleminekule trükipressidelt raadiole, televisioonile ja lõpuks internetile. Selle asemel tuleks keskenduda tehnoloogilistest muutustest tingitud olulistele ümberkorralduste uurimisele kultuurilistes, poliitilistes ja majandusinstitutsioonides.

Uurijatel ja tehnoloogilise arengu pooldajatel on seetõttu sageli raske hinnata, millist mõju võib tehnoloogia avaldada teisele kultuurile. "Neil puudub võime hinnata midagi väljaspool oma kultuuriruumi, kuna ka igasugune eelnev analüüs on oma kultuurilise eelarvamusega kallutatud. Samuti ei kiputa tunnistama ka ajaloo, elanikkonna, institutsioonide, poliitika, majanduse ja geograafia tähtsust tehnoloogia arengus," märkis Fraser.

Fraseri lõputöö eesmärk oli aidata kaasa inuittide ühiskonna, tehnoloogiliste muutuste ja inuittide institutsioonide toetamise tähtsuse paremale mõistmisele. Töö kirjeldab seeläbi, kuidas peavad inuittide arvates areng ja moderniseerumine inuittide ühiskonnas aset leidma nii üleilmses ühiskonnas konkurentsivõime säilitamiseks kui ka inuittide huvide kaitsmiseks, mida sageli mitteinuittidest otsustajad ja teadlased ignoreerivad.

Samuti loodab ta oma tööga kannustada edasisi teadusuuringuid ja huvi tehnoloogia valitsemise valdkonna teadlaste seas sellel olulisel teemal. "Saame globaalse kogukonnana teha vastastikuse austuse, mõistmise ja tunnetuse kaudu koostööd heaolu parendamiseks, arengu edendamiseks ja tehnoloogiliste muutuste juhtimiseks, mis toetavad kõige paremini inuitte ja teisi kultuure kogu maailmas," lisas Fraser.

Loe magistritööd täies mahus Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Magistritööd juhendasid Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professorid Wolfgang Drechsler ning Erik Reinert.