Eelmise sajandi 1980. aastatel mõeldi inglise keelde välja uudissõna "yuppie", millega tähistati linnaruumis toimetavast massist eristuvaid noori linnastunud professionaale. Akronüümi selgituseks pakuti välja teinegi variant – "noored sotsiaalselt ülespoole liikuvad professionaalid".

Mõlemal juhul suunati vaataja pilk peamiselt kesklinnas ruttavatele noorepoolsetele tegelastele, kes andsid töise elu pretensioonikust ülejäänud linlastele edasi valitud riietusstiiliga. Puhas ja läbimõeldud stiil viitas toimekusele ning parfüümid lõhnasid edu ja rikkuse järele. Olulised signaaliallikad olid hinnalised aksessuaarid, nagu kotid, kellad, päikeseprillid ja Apple'i iPhone.

Viimane lisandus küll alles 30 aastat hiljem, kuid andis mõista, et yuppie-nähtus on elujõuline. Väljaarvatud muidugi selle nimetus, mis kadus tasahilju käibe ääremaadele. Peapõhjuseid võib välja tuua kaks. Esiteks tõmbas uudne ja ebatavaline nimetus ligi kadedate ilkumist ja kaotas stiiliga kaasavedamiseks vajalikku lahendust

Teine ja veelgi sügavam põhjus tulenes vajadusest olla üksikisik, paista edukas oma erakordsuses, kes ei ole mingi stereotüüpne sõnalistesse kategooriatesse püütav tegelane. Sisu hoides ja kuube vahetades jõuti uude sajandisse. USA ajakirjanduses tõdeti, et 1986. aasta yuppie ei erine 2006. aasta versioonist. Sellele lisati ilmse ohkega, et nähtus leiab alati viise, kuidas uuesti tungida ameeriklaste mõttemaailma.

Aasta hiljem šokeeriski turgu esimene Apple iPhone. Toona valitses mobiiltelefonide maailma Nokia ja telefonide jaoks arendas tarkvara Microsoft. Viimase peadirektor Steve Ballmer teadis toona öelda, et pole mingit võimalust, kuidas iPhone saaks endale märkimisväärse turuosa. Ta lisas, et neil on turul suurepäraseid WindowsMobile seadmed ning MotorolaQ telefoni saab 99 dollari eest. See on väga võimekas masin, teeb muusikat, saab hakkama ka internetiga ning saadab e-kirju ja kiirsõnumeid.

Pealegi maksab iPhone isegi teenusepakkuja poolt toetatuna 500 dollarit ning on seega maailma kõige kallim telefon. Pealegi ei meeldi see klientidele, kuna sellel puudub klaviatuur. Seega müüb Microsoft miljoneid telefone ja Apple mitte ühtegi.

Kulus kümme aastat kuni Steve Ballmer tunnistas, et tegi toona vea. Ülejäänud maailm sai veast aru mõne kuuga kui poole aastaga oli müüdud 1,4 miljonit iPhone'i ja järgmise aasta uue mudeli tutvustamise ajaks oli müüdud üle juba kuue miljoni nn kalli telefoni. Ostma meelitasid uudsus, tehniline toimivus ja siis veel midagi. Osteti ka sotsiaalset kapitali, mida kalli telefoni omamine edasi andis.

See toob tagasi uue sajandi yuppie'de teema juurde. Õigemini omamoodi lahkusundit meenutava nähtuse juurde, milles kandva jõuna kordus grupist eristumise individuaalsus, aga erinevalt yuppie'dest tähistas ärilise karjääri asemel edukust mässumeelsus ja peavooluvastaselt kontrakultuuri nautlemine. Uue laine individualiste tuntakse hipsteritena.

Sarnaselt yuppie'dele ei kasuta nad enda kohta maotule kollektiivsusele viitavat nimetust. Nendegi individuaalsusele osutab väljapeetud rõivastumine. Rahalise hinnalisuse asemel on rõhk hinnalisel erakordsusel vana vintage-rõivavaste näol, mida kombineeritakse kaasaegsemate osade ja aksessuaaridega. Nähtus on paradoksaalne, millele viitab nn hipsteri efekt, milles noor, intelligentne indiviid soovides põhivoolust eristuda sünnitab uue põhivoolu, kuhu kogunevad kõik teised põhivoolust eristuda soovijad.

Järelikult vajatakse eristumiseks uut õlekõrt. Midagi, mille abil saaks massist välja, nende kohale ujuda. Võimalik, et Apple teab midagi. Omal ajal, kui ekspertide enamus vaagis uue iPhone' tehnilisi omadusi, mängis telefoni müügiedu hoopiski muudel tunnetel, sealhulgas moeka aksessuaari rollis. Dekoratiivsed elemendid alluvad teistsugustele tujudele, kui seda on seadme tehniliste omadustega seonduv.

Sellele turusegmendile mõtles Apple välja uue toote. Firma teatas, et tänu suurele nõudlusele on neil pikk ootejärjekord teatud kaubaartiklile. Tegemist ei ole maailma tabanud elektroonikakomponentide defitsiidist tuleneva puudusega. Kaup on peopesa suurune, Apple'i logoga puhastuslapp, mille hind on 19 dollarit.

Mõistetavalt ja ennustatavalt peavad paljud vaatlejad telefoniekraani puhastamislappi naeruväärseks – seda mitte lapi omaduste, vaid hinna pärast. Lapp on nagu iga teine, isegi kui Apple'i turundusosakond koostas imelistest omadustest tootekirjelduse, saaks kriimustuskindla klaasi puhtaks seda kasvõi vastu kintsu hõõrudes. Tegevus sobiks Androidi omanike nimetutele massidele.

Apple'it ei vaeva siiski ideede kriis, asudes tehnoloogia arendamise asemel lapikesi müüma. Firma tunneb oma turgu ja teab, et Apple'i seadme peremeestest ja -naistest teatud individualistidest rühmal oli puudu just tähelepanuäratavalt, kuid mitte vaesustavalt kallist aksessuaarist, mis paistab parajale kaugusele, kui täpselt koreografeeritud hoolimatusega seda üle ekraani libistada.

Suurepärast äriideed võiks teised vältida, sest miks traumeerida yuppie'sid ja eriti hipsetereid, kuna nvembris kasvatavad ka kõik teised vuntse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".