Lahutad imporditud ostud ekspordist, liidad valitsuse poolt rahva heaoluks tehtud kulutused, ettevõtluse investeeringud kapitali ja varudesse ning elanikkonna tehtud kulutused toodetele ja teenustele ning saad lõpuks arvu, mis kajastab riigi majanduslikku potentsiaali ehk sisemajanduse kogutoodangut. Näilise lihtsuse taha peituvad kriitilised vaidlused, aga kompromissi või mugavuse sünnitatud lõpptulemusena jätkatakse SKP kasutamist riigi käekäigu ja omavaheliste võrdluste huvides.

Kolme aasta eest oli USA SKP 20,6 triljon dollarit, kasvades praeguseks umbes kümne protsendi võtta. Nüüd on selle väärtus ligikaudu 22,7 triljonit dollarit. USA parlamenti teenindava eelarve ameti hinnangul on aastaks 2030 riigi vastav näitaja umbes 32 triljonit dollarit. Võõras riik võiks jätta oma võõristavalt suurte arvnäitajatega ükskõikseks. Sestap tasub triljonite hunniku kujunemist vaadata teistsuguse nurga alt.

Kunagisest elu vaakunud arvutifirmast Apple kasvas telefonide ja meediaärisse laienemise teel enam kui triljon dollarit väärt firmaks. Usk ettevõtte edusse upitas börsiväärtuse üle müstilise piiri kolm kevadet tagasi. Eelmise aasta suveks väärtus duubeldus ja kõigub praegu 2,5 triljoni dollari juures. Seega on kolme aasta kasv üle 200 protsendi.

Otsene võrdlus emariigi kümneprotsendilise kasvuga pole korrektne, aga annab aimu ebatavalise sisuga protsessidest. Ettevõtted on ka varem kiiresti kasvanud. Teadmine võib uinutada ja takistada märkamast midagi uut ja huvitavat.

Samale viitavad veel neli IT-ettevõtet nimedega Microsoft, Google, Amazon ja Facebook, millede väärtused on vastavalt 2,26, 1,93, 1,76 ja 1,08 triljon dollarit ehk üheskoos üle kaheksa triljoni dollari. "T"-tähega väärtuspiiri all ootavad oma hüpet USA IT-ettevõtetest veel Tesla 726 miljardi dollariga ja Nvidia 569 miljardi dollariga. Kes soovib, võib vaielda, kas Tesla on auto või IT firma, aga meie sellesse lõksu ei lange.

Üpris usutavalt jätkub IT-sektori ettevõtete areng. Alanud kümnendi lõpuks peaks nn suureks nelikuks peetud IT-ettevõtete väärtus duubelduma veel kaks korda. Näiteks ennustatakse Apple'i sse uskumise kasvu 10 triljoni dollarini ja kogu neliku tulemuseks 32 triljonit dollarit. Kas pole lihtne? Seda ette teades paned oma säästud nende ettevõtete aktsiatesse ja saad üpris lühikese ajaga mitmekordse hunnikuna tagasi ise midagi tegemata, lastes kogu töö ära teha USA digitaalse revolutsiooni ettevõtetel.

Kahtlaselt hea pole kahtlane põhjuseta. Taoliste ennustuste täitumisele võib leida usutavamaid ning spekulatiivsemaid põhjendusi ja õigustusi. Teoks saamine eeldab, et tehakse õiged otsused, misjärel kõik sammud ka õnnestuvad. Ühtlasi peab valmistuma praeguse majanduse korraldamises tõsiseks muutuseks, sest vanadest ärimudelitest täiendava väärtuse pigistamisele ei saa loota.

Praegu teada ja tuntud traditsioonilisemate ettevõtete tähtsus peab taanduma uue ja kõrge kasumlikkusega ettevõtluse eest, kui nende leivanumbriks olev väärtusahel muudetakse digitaalseks, nagu juhtus suhteliselt hiljuti keemilistele protsessidele rajatud fotograafiaga. Digitaalseks muutunud protsesside juhtimisel on mainitud nelik maailmas juhtival kohal.

Järelikult võiks oodata, isegi osutada mõnele praegu teadaoleva vana tehnoloogia edukale asendamisele. Veelgi rohkem peab ootama positiivselt rabavat üllatust. Alternatiiv on neliku tõsine ebaõnnestumine. Selguse saamiseks polegi jäänud kuigi palju oodata.

Teadaolevatest väljakutsetest üks olulisem saab kindlasti olema 5G-le rajatud tehnoloogiate märkimisväärselt edukas rakendamine. Maailma elu kujundavate firmade väärtuse hüppeline kasv peaks tuginema nende tulevaste aastate ärilisele edule omistatavale tänasele väärtusele. 5G on midagi, millele võib mõtete teel rajada üpris usutava oletatavate toodete ja teenuste kasvustsenaariume, et anda neile mingi praeguses rahas kajastuv väärtus ning vahetada see siis aktsiate vastu.

Omaette küsimuseks jääb, kas optimismi kannab näiteks Apple'i puhul viimased kümme aastat kuldmune munenud telefon või midagi enneolematut. Mis oleks Microsofti, Google'i ja Amazoni vastavad innovaatilised pakkumised? Kas võlusõna AI ehk tehisintellekt õigustab optimismi?

Olemasolevaga jätkamisest jääb ka neil võimsa tuleviku ehitamiseks puudu. Helge tuleviku usutavam ja tõenäolisem võtti peab olema tehnoloogiline üllatus. Midagi, millega täna ei arvestata. Mis võib juba olemas olla, aga mida ignoreeritakse. Miks mitte teenus, mille eest veel ei maksta? Huvitav, mis see võiks olla- Neliku kasvuks peab hüpet põhjustav tegur või innovatsioon olema midagi, mida ülejäänud maailma ettevõtted ei tee ega leiuta, sest siis läheks kasvuenergia sinna.

Seega ootused IT- gigantide suhtes kasvavad ja lisavad nende turjale vastutust. Tärkab küsimus, miks maailm peaks uskuma mainitud ettevõtete edusse. Millesse usutakse või millele loodetakse, mida täna veel pole? Millal optimism uutesse leiutistesse otsa saab? Nendest vastustest sõltub kõikide riikide majanduse käekäik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".