Apple'it kimbutab vaba raha üleküllus
Suurematel IT-ettevõtetel on kogunenud oma jätkuva kasvu tõttu kassasse sadu miljardeid dollareid vaba raha. Isegi nutikana tunduvad investeeringud võivad paista aga varjatult riikide üles ostmise või vähemalt jõuliselt nende poliitikasse sekkumisena, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Aastal 2018 ületas Apple börsiväärtus esimese ettevõttena triljoni dollari piiri. Paar aastat hiljem ületati kahe triljoni tähis. Investorite usk püsib ja firma väärtus on liikunud jätkuvalt ülesmäge. Maailmapank peab arvet 263 riigi ja territooriumi kohta. Maailmas on vaid seitse riiki, mille sisemajanduse kogutoodang ületab antud IT-ettevõtte väärtust.
Riikide SKP ja börsiväärtuse võrdlus sobib emotsionaalseks kasutuseks ega ole väga sisuline. Suurte rahade maailm ongi haaratav rohkem emotsionaalselt. Emotsioonid on osa arusaamise mehhanismist. Veelgi olulisem on nende roll otsustamisel. Apple'i suuruse ettevõtte puhul on palju huvipooli, kes tahaks otsustada, alates juhtkonnast ja aktsionäridest kuni poliitikuteni ja seda mitte ainult USA-s.
Näiteks otsustas Vene Föderatsioon teisipäeval trahvida Apple'it 12 miljoni dollariga. Sealse majanduskeskkonna järelevalveameti hinnangul kuritarvitab firma oma positsiooni mobiilside seadmete turul. Põhjus olevat firmale kuuluva rakenduste müügikeskkonna App Store tõrjuv suhtumine kolmandate osapoolte loodud tarkvarasse. Apple vahendab tuhandeid Venemaal loodud rakendusi, kuid jälgib hoolega nende sisu. Konflikt algas poekeskkonnast ühe konkreetse rakenduse tõrjumisest. Võimalik, et juhtunu on vaid ettekääne, et hoiatada USA ettevõtet riikliku vastase olemasolust.
Riike ja eriti nende poliitikuid huvitavad suured ettevõtted. Rahvaesindajate huvid on muutliku iseloomuga, nagu on seda ka nende muutuv koosseis. Taolises olukorras peaks ettevõtted otsuseid kaaludes arvestama kasu-kahju bilansi jaoks suurema, makrotasandi tegevusulatusega.
Firma kasvades tugevnevad poliitikute seas hirmud võimu jagamisest, tööhõive siirdumisest teise valimisringkonda ning oma valijate seas konkurentsi lämmatamise ja konkureeriva partei liigse rahalise toetamise pärast. Teisalt oleks kõigi huvides saada osa parematele toodetele ja teenustele rajatud ettevõtluse edust.
Apple'i ja iga teise sarnase suurusega firma teel seisab oluline valik, mida jätkuva kasvuga pele hakata. Firmal on kassas sadu miljardeid dollareid vaba raha. See pole hea. Raha väärtus langeb. Targem oleks see vahetada millegi püsivama ja kõrgema väärtuse vastu. Piltlikult on firmal raha kasvõi isikliku riigi ostmiseks. Ükski riik pole leti peal kaubaks. Ostuidee ongi vaid mõttemäng märkamaks investeeringute suurust ja teistsuguseid võimalusi riigi "äraostmiseks". Tegutsema peab nutikamalt.
Näitena sobib Apple'i värskelt avaldatud strateegiline kava investeerida järgmise viie aastaga USA majandusse 430 miljardit dollarit. Investeerimisplaan näeb ette rajada mitu uut arenduskeskust, igaühe hinnaks miljard dollarit. Ettevõte kavatseb tegevust laiendada mitmesse osariiki, luues hinnanguliselt 20 000 uut töökohta. Antud samme võib pidada ettevõtte sisemiseks arendustööks, mida tutvustatakse läbi poliitilise prisma.
Selles vaates on huvitavam külg eraettevõtte kavandatavad investeeringud taristusse. Siingi võib jõulist panustamist 5G-tehnoloogiate ja võrgustiku arendamisse tõlgendada rohkem enesekeskse sammuna. Samas võtmes paistab kava luua erinevatesse osariikidesse mitu uut andmekeskust, aga need on avalikult probleemsemad ja rohkem vastuseisu äratavad tehnoloogiad.
Kõiki suure haardega samme tuleb õigustada, müüa poliitiliselt, et vältida vastuseisu. Pressiteates meenutataksegi, et Apple'i tegevusele rajaneb 2,7 miljoni ameeriklase töökoht. Riiki on viimased viis aastat maksude näol toetatud peaaegu 45 miljardi dollari eest.
Riigi moosimise näidetest veelgi huvitavamaks võib pidada lubadust panustada 100 miljon dollarit haridusprojektidesse ja 110 miljonit teede võrgustiku, sildade ja koolide taastamistöödele. Miks makstagi makse, kui oma raha saab suunata riigi ainevahetusse palju nutikamalt? USA eelarve oli eelmisel aastal 3,1 triljoni dollariga miinuses. Kulud kasvavad ja sellega koos maksusurve. Mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid igapäevaelus tehnoloogilist haaret kasvataval erakordselt suurel ettevõttel on riikidega unikaalne suhe.
Pole teada, milline on õige tee. Hoiatavaid arenguid erinevate oligarhia vormidega on piisavalt kogetud. Sestap tasub jälgida, kuidas tegutsevad teised triljoni klubisse kuuluvad või sinna lähenevad IT-ettevõtted. Lisaks juba neile kuuluva virtuaalse võimu kõrval peavad nad võitma ka rahva armastuse. Siis ongi nad riigi "endale saanud".
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"