Ameerika Ühendriikides algas järjekordne tehnoloogiaajastu loodud norme proovile panev kohtuprotsess. Kohtulahend mõjutaks internetis kauplevaid USA ettevõtteid. Interneti kujundatud piirideta maailmas ulatub ulatub otsuse mõju riigi olulisuse tõttu palju kaugemale. Sümptomaatiline on sarnase protsessi hoogustumine ka Euroopas. Põhimõtteliselt testitakse igivana ja varasemalt konkurentsi abil reguleeritud vaba turu põhimõtet.

Maises äris ollakse konkurentsiga harjutud. Juhul kui mõne kaupmehe juures hinnad või tingimused ei meeldi, minnakse konkurendi juurde. Sündiv hinnasurve on esmajoones klientide huvides. Ühtlasi sunnib see ettevõtjaid tegelema innovatsiooniga ja parandama tõhusust. Konkurentsisurve teenib natuke ka tootja huve. Kui edasimüüja tingimused on liiga käredad, võivad nad kaupa pakkuda poepidaja konkurendile.

Tootja olukord pole siiski nii lihtne, sest juhul kui tema toode pole teistes erilisem, võib konkurent nõustuda poepidaja nöörivate tingimustega. Mõnikord iseloomustatakse seda võidujooksuna suurima valu talumise nimel. See on üks innovatsiooni kujundavaid tegureid valust pääsemiseks

Kerge pole ka poepidajatel. Esmalt sündisid suured kaubanduskeskused, mis võtsid väikestelt kliendid. Suured poeketid kujunesid mitteametlikeks monopolistideks, tõmmates kliendid ja tootjad enda juurde. Esimestele kujundas see hindu kõrgemaks, kuna nende juures oli kogu kaup. Tootjatelt nõudsid nad seevastu vahendamise eest suuremat vaheosa. Lõpuks saabus internet ja poepidamine siirdus liiklusvoogude äärest kodustele ekraanidele.

Suurte poodide kaubavalik osutus veebipoe ekraanil pakutavaga võrreldes kasinamaks ja kallimaks. Internetis oli leti püsti panek lihtsam ja poe pidamine odavam, mistõttu neid sündis palju. Kliendi rõõmuks toimis konkurents edasi ja hinnad langesid veelgi taskukohasemaks.

Ilmnesid ka erandid. Teatud kaupade tootjad asusid pidama oma poodi. Selles poleks midagi erilist, kui nende tooted poleks oma unikaalsusega võitnud sadade miljonite kasutajate eelistust. Näiteks Sony Playstation, Microsofti Xbox, Google'i Android või Apple'i kogu toodang on virtuaalse monokultuuriga monopolistide näited. Toodete ja teenuste omanikud on vabad reaalsest konkurentsist. Nad võivad kujundada ostu- ja müügihindu oma tuju järgi.

Apple eristub hea näitena, olles aastakümneid panustanud tehnoloogilisse unikaalsusesse, mida on kloonide eest kiivalt kaitsnud. Lisaks tugevale brändikuvandile kuulub firmale ainuõigus lubada või keelata tootjate ning isegi tarbijate juurdepääsu nende loodud arvutitest ja telefonidest monokultuuri. Metafoorne värav nutiseadmemaailma on App Store.

Kes soovib pakkuda iPhone'i kasutajatele mõnda rakendust, peab loovutama 30 protsenti rahast Apple'ile. Vaheltkasu suuruse määrab ainuisikuliselt firma, sest puudub reaalse konkurentsisurve. Analoogsel positsioonil on palju uue põlvkonna ettevõtteid, sest tänu inimeste harjumustele ja oma pingutustele on nad populaarsuse tõttu loonud endale allutatud turusegmendi.

Sony, Google'i ja Microsofti kõrval on sellisteks veel Amazon, eBay, Uber, AirBnB jne. Nendesse keskkondadesse tarkvara ja muude teenuste ning toodete omanike ja arendajate kulud on kõige suuremad. Ometi peavad nad loovutama kolmandiku vahendajale. Viimasel on kindlasti omad kulud, aga kas need on väärt 30 protsenti? See ongi alanud kohtuvaidluse sisuks.

Sügisel pöördus Apple'i vastu kohtusse ülipopulaarse mängu Fortnite valmistaja Epic Games. Firmale ei meeldi Apple võetav vaheltkasu ja nad otsustasid Apple'i kassast möödaminnes asuda otsesuhtesse I-nutiseadmete omanikega. Seepeale uuendas Apple tarkvara ja kõrvaldas Epicu kaubad oma poest. Sisuliselt lõpetas Apple mänguvalmistaja juurdepääsu nende valitsevale tehnoloogilisele platvormile.

Apple'i seadmete omanikel pole võimalust protesteerida ega otsida alternatiivset juurdepääsu mängukeskkonda. Ainus võimalus on loobuda Apple'i tootest ja minna üle PC-maailma. Epic Games kaebas Apple'i kohtusse ja kutsus üles arendajaid asutama rakenduste õiglase kohtlemise koalitsiooni. Nimetatud seltsiga liitus mitmeid kannatajaid.

Vaidlus Apple'iga on osa suuremast plaanist saavutada kohtulahendi toel tugevam läbirääkimispositsioon internetis monopolideks kujunenud ettevõtetega. Märgatav väljakutse saab olema maisele kogemusele rajaneva monopolistiks nimetamise kriteeriumi muutmine või täpsustamine.

Apple kasutab traditsioonilist käsitlust oma vastuargumendis, püüdes näidata, et nad ei vasta monopolisti tunnustele, kuna neile kuulub vaid umbes 15 protsenti telefonide turust. Lisaks väidab firma, et nende kliendid vaid võidavad antud asjade seisust, saades turvalisema ja paremini hoolitsetud ning mugava teenuste keskkonna.

Euroopas algas samal ajal kohtuprotsess, milles põhiosas sarnase süüdistuse esitas Apple'i vastu Spotify. Euroopa Liidu konkurentsi valdkonda kureeriv asepresident Margrethe Vestager mainis eelmisel nädalal, et Apple'i dominantne positsioon kahjustab Euroopa muusikaturgu. Mõlema protsessi kulgu tasub järgida, sest kaalul on vaba turu traditsioonid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".