Pärast tüli või vaidlust otsivad pooled enamasti lepitust. Läänemeresoome või soome-ugri tüvi on sõna leppima – rahul olema, nõustuma, viha pidamast lakkama Me võime kas kokku leppida või ära leppida, aga see polegi nii lihtne. Eriti kui vaidlus või tüli on pikale veninud, kui on õrnu tundeid puudutanud või paljusid inimesi kaasatud.

Tülid, kui neid õigel ajal ei märka, kipuvad eskaleeruma. Eskalatsioon sisaldab vähenevat pooltevahelist suhtlust, mustvalget mõtlemist, vastaspoole sildistamist, uute osaliste kaasamist, jõulisemate mõjutamisvahendite kasutamist. Eskaleerunud tüli on juba väga raske lahendada ja lõpetada.

Õnneks on kõigis ühiskondades alati olnud inimesi, kes aitavad rahu jalule seada. Lepitamise ajaloo uurijad on leidnud viiteid lepitusele juba vanadel sumeritel. Vana testamendi põhjal osutatakse kuningas Saalomoni targale vahendustegevusele. Hiinlased peavad Konfutsiust lepitamise toetajaks ja kohasuse üheks tuntumaks ja olulisemaks põhjendajaks. Väidetavalt just tänu Konfutsiusele oli lepitamine Hiinas peamiseks tülide ja vaidluste lahendamise viisiks veel sajandeid peale tema surma.

Kõigis Euroopa Liidu riikides on olemas lepitamist käsitlev seadus. Meil võeti lepitusseadus vastu 2009. aastal. Eestis tegutseb väljaõppinud tülide vahendajaid paljudes valdkondades – perelepitajad, advokaadid, kohtunikud, ohvrilepitajad, kiusuvaba kooli eestvedajad, liikluskindlustuse lepitajad, ärilepitajad, töötülide lepitajad. Kõige tuntum ongi ehk riikliku lepitaja institutsioon.

Lepitamisalast väljaõpet on võimalik saada Eesti Lepitajate Ühingu ja Lepituse Instituudi kaudu. Sotsiaalkindlustusameti juures koolitatakse vabatahtlikke konflikti vahendajaid ja käesolevast aastast saab lepitamise õiguslikke ja psühholoogilisi aluseid õppida ka Tallinna Ülikoolis.

Siiski võib leppimise ja lepitamise juuri leida veelgi sügavamalt. Hollandi päritolu bioloog Frans de Waal leidis inimahve vaadeldes, et nii šimpansitel kui ka bonobodel on leppimise ja lepitamise praktika igapäevane.

Oma raamatus "Mama viimane kallistus" räägib ta eakast kõrge staatusega emaahv Mamast, kes täitis lepitaja kohustusi oma kogukonnas. Ta pani tülisid ja tülitsejaid tähele. Näiteks võis ta viia tülitsevad pooled käsipidi üksteise juurde ja panna nad üksteist sügama ja patsutama. Pärast seda rituaali said tülipooled jälle üksteisele julgelt silma vaadata ja rahus edasi elada. Waal arvab, et sellist tülitsemise ja leppimise vaheldumist võib leida kõigi imetajate juures.

Ajal, kus lõhestumine, killustumine ja vastandumine on sagedased, on tülid kerged süttima. Praegu on igal rahu ja koostöö taastajal suur väärtus oma kogukonna jaoks. Vaata selle pilguga oma lähikonnas ringi, ehk võid Sinagi aidata mõnel tülipoolel kokku- või ära leppida ja nõnda rahu ja üksmeelt alal hoida.