Uuringu autorid tegid esmalt satelliitide abil kindlaks, kus kõik Maa elanikud aastail 1983–2016 elasid. Seejärel lugesid nad kokku, mitu päeva aastas kannatasid linnaelanikud 13 000 maailma piirkonnas äärmusliku kuuma käes, vahendab The Conversation.

Nii märkasid uurijad, et üha kerkiv temperatuur paneb ohtu eriti just maailma vaesemad ja tõrjutud ühiskonnarühmadesse kuuluvad linnaelanikud. Ligi kaks kolmandikku täiendavatest kuumadest päevadest tuli Sahara-taguse Aafrika ja Lõuna-Aasia arvelt. 

Kasvule andsid osalt hoogu juurde kliimamuutus ning soojussaarte efekt ehk linnas teede ja majade ehituseks kasutatud materjalide põhjustatud ülekuumenemine. Osalt on asi aga üha kiiremas linnastumises. Kui 1985. aastal elas linnades kaks miljardit inimest, siis nüüd on maailmas linlasi juba 4,4 miljardi jagu.

Ehkki igas linnas toimub soojenemine pisut erinevas rütmis, on enim uusasukaid lisandunud just Aafrika linnadesse. Sealsed omavalitsused pole aga sageli linna taristut uute elanike vajadustele kohandanud.

Kõrgem temperatuur kergitab ka ohtu

Uurijate sõnul on nüüdseks selge, et temperatuuritõus ja kiire linnastumine saavad omavahel kokku niigi kõrge keskmise temperatuuriga riikides. Kuhu see kõik välja jõuab? Küsimusele vastamiseks osutavad teadlased klimatoloog Chris Funki prognoosidele 2030. ja 2050. aastaks.

Funki ennustuse järgi kasvab linnaelanike arv ka edaspidi. Kui kasvab ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk, tabavad kuumalained maailma linlasi üha valusamalt. Maa on niigi juba ühe Celsiuse kraadi võrra soojem kui enne tööstusrevolutsiooni, mistõttu on kasvanud uuringute järgi äärmuslike ilmaolude esinemissagedus. Aastaks 2050 on maamuna uurijate sõnul tõenäoliselt praegusest veel vähemalt kraadi võrra soojem.

Kliimasoojenemine ja linnastumine võivad käsikäes viia sinnamaani, et sajandi keskpaigaks esineb äärmuslikult kuumi päevi linnades kokku praegusest neli korda rohkem. Muutust saavad oma nahal tunda enim Lõuna-Aasia ja Aafrika elanikud, kes elavad näiteks Gangese, Induse, Niiluse ja Nigeri jõgede niisketes ning kuumades orgudes.

Samal ajal osutavad uuringud, et vaesemad ja ühiskonnas tõrjutud inimrühmad ei pruugi pääseda ligi vahenditele, mis aitaks neil äärmusliku kuumaga toime tulla. Näiteks pole neil tõenäoliselt konditsioneeri, nad ei pääse arstile ja neil pole võimalust päeva kuumemal ajal puhata.

Miks tegutseda?

Kiire linnastumine pole uurijate sõnul iseenesest probleem. Küll aga soovitavad nad kahelda käibetões, et linnastumine vähendab igal juhul vaesust.

Mõne sajandi eest seostus linnastumine tööjõu-pöördega, mille käigus talunikest said töölised. Sellega käis käsikäes ka põllumajanduse tööstusrevolutsioon, mis võimaldas toota toitu tõhusamalt. Osa Sahara-taguse Aafrika alasid linnastus aga ilma kaasneva majanduskasvuta.

Ühest küljest tõigi postkoloniaalajastu tehnoloogilisi edusamme, mis muu hulgas parandasid rahvatervist. Inimesed elavad kauem ja varasemast rohkem lapsi jääb imikueas ellu. Teisest küljest ei soovi või ei saa paljude endiste koloniaalmaade valitsused linnastuvat rahvast majanduslikult toetada. 

Uuringu autoritele teeb muret, et senistes inimarenguseiretes on linnade äärmuslikud kuumalained jäänud paljuski tähelepanuta. Vaesematel linlastel on aga selle võrra keerulisem vaesusest pääseda.

Varasemad uuringud osutavad, et kuum ilm vähendab tööjõu tootlikkust ja pärsib majanduskasvu. Madala sissetulekuga töölisi kaitseb seadus sageli teistest vähem. Ühtlasi moodustavad toidu ja eluaseme kulud suure osa nende sissetulekust.

Mida linnad teha saavad?

Koroonakriis, aga ka näiteks rassismivastane liikumine Black Lives Matter tõid uurijate sõnul esile üha kasvava vajaduse, et poliitikud ja teadlased märkaks rohkem ebavõrdsust ja ebaõiglust ühiskonnas. Kliima- ja terviseteaduse teeks nende sõnul ajakohasemaks just andmed, mis kajastaks paremini inimeste päriselukogemusi.

Samuti võiks kasutusele võtta varajasi hoiatussüsteeme ja avada linnades näiteks jahutuskeskusi. Valitsused saaks kehtestada ka temperatuuripõhiseid kutsestandardeid, mis vähendaks kehvemal järjel ühiskonnarühmade kuumaohtu ja annaks neile võimaluse ülekuumenemist vältida. 

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes.