Uurimuse kaasautori, Göteborgi Ülikooli teaduri Sofia Klingbergi sõnul ei ole pikkusekaotus põhjus iseendas, vaid märk, mis osutab tõelistele põhjustele.  

Pikaajalises uuringus analüüsis ta koos kolleegidega andmeid enam kui 2400 Taani ja Rootsi naise kohta, kes on sündinud vahemikus 1908 ja 1952.

Uurijad mõõtsid naiste kasvu esmalt kui naiste keskmine vanus oli vastavalt 47 Rootsis ja 44 Taanis. Seejärel mõõtsid nad naiste pikkust uuesti 10-13 aastat hiljem, mille omakorda järgnes ligi 20 aasta pikkune vaatlusperiood, et kaardistada naiste suremust.

Kokku suri vaatlusperioodil 625 katses osalejat, nendest 157 südame-veresoonkonna haiguste ja 35 insuldi tagajärjel. Samuti leidsid uurijad, et ligikaudu 11-aastase perioodi vältel kaotasid naised keskmiselt pikkust 0,8 sentimeetrit.

Klingbergi sõnul kaotavad inimesed vananedes pikkust seoses muutustega selgroos, näiteks pisenenud selgroolülide vahelistele diskide tõttu. Samuti mõjutavad pikkust muutused kehahoiakus.

Võttes arvesse vanust, suitsetamist, kaalu ja pikkust, leidsid teadlased, et iga sentimeeter pikkusekaotust kahe mõõtmise vahel seostus 15 protsenti kõrgema suremusriskiga. Neil, kes olid pikkusest kaotanud rohkem kui kaks sentimeetrit, tõusis suremusrisk aga 74 protsendi võrra.

Sarnased trendid ilmnesid, kui teadlased analüüsisid surmajuhtumeid, mis olid põhjustatud südame-veresoonkonna haigusest. Konkreetsemalt seostus siis ühe sentimeetri võrra lühemaks jäämine 21 protsenti suurema suremusriskiga. Enam kui kahe sentimeetriline kasvukaotus suurendas suremusriski aga rohkem kui poole võrra.

Teadustöö autorid soovitavad naistel oma kasvukaotusel silma peal hoida ja selle ilmnemisel vajadusel terviskontrolli minna.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.