"Meel iseenesest on vaikne, vagur ja liikumatu. Ta hakkab liikuma välisasjade mõjul ja see meeleliigutus ongi mõtlemine. Välisasjadest kõige enam mõjutab meie meelt just muusika," selgitas Ott.  

Lääne traditsioonis on enamasti eeldatud, et tunded ja mõtted kuuluvad eri kategooriatesse ning et mõtlemiseks on vaja tundeid ja emotsioone maha suruda. "Tegelikult käivad need alati koos: iga mõtte juurde kuulub teatud tundevärving ja igal afektiivsel seisundil on oma ratsionaalsus," sõnas Ott.

Lääne kultuuris suubus filosoofiline mõtlemine muusika üle matemaatilistesse aruteludesse. Oti sõnul oli see ka Hiinas olemas, aga see ei puutunud eriti filosoofiasse: "Varaste Hiina mõtlejate Konfutsiuse ja Mozi mõned kõige olulisemad arutelud olid just muusika üle. Konfutsius arvas, et muusika aitab inimest õilistada, oma vastulauses ütles Mozi, et muusika tegemine kulutab liigselt riigi ressursse ja seetõttu on muusika tegemine vale." 

Hea muusika aitab riiki valitseda

Hiina pärimuse järgi ühendab muusika nii isikut seesmiselt kui ka inimesi üksteisega. "Muusika aitab meil tunnetada kooskõla ümbritseva maailmaga, aga muusikal oli Vana-Hiina kontekstis erakordselt oluline roll ka ühiskonna kujundamisel ja haldamisel. Teatud laadi muusika arvati tekitavat ühiskonnas teatud laadi afekte ja tundeid, näiteks raevukust või liiderlikkust," kommenteeris Ott.

Muusika ühiskondlikku ja riiklikku tähendust ilmestab ka asjaolu, et muusika ei kuulunud meie mõistes mitte kultuuri-, vaid siseministeeriumi alla. "Muusika aitas ühiskonda korrastada," selgitas autor, kes on varem avaldanud kuueosalise raamatusarja "Vägi". 

Nii-öelda kõrgmuusikat mängiti esivanemate templis ja valitseja õukonnas, kus valitseja koos oma kaaskondsetega muusikat kuulas. "Eri tasandi võimnike staatust väljendas see, kui palju tema korraldatud esinemistel oli muusikuid ja tantsijaid. See oli vanal ajal vähemasti ametlikult rangelt reglementeeritud," lisas Ott.

Hiina kontekstis on muusika oluline ka sõja jaoks. Sõjaväeliikumist korraldati kongide ja trummidega. "Trummilöögid tähistasid pealetungi, gongid aga taganemist. Teist väge kuulates võis aimu saada nende võitlusvalmidusest. Kui helid olid nirud, võis see anda märku sellest, et trumminahad pole pingul, muusikud on laisad ja sõjavägi demoraliseerunud," arutles Ott.

Lisaks rõhutab Ott muusika ja looduse seost: "Muusikas väljendub looduse käekäik, teistpidi võib Hiina pärimuse kohaselt muusika ka looduse head või halba käekäiku ise mõjutada. Kokkuvõttes tähendab see, et muusikal on erakordselt suur jõud: kui teha halba muusikat võid iseenda ära rikkuda, sa võid ühiskonda laostada ja lõpuks ka aastaajad sassi lüüa."

Muusika äratab tardumusest

Muusika abil saab tekitada väga erinevaid meeleolusid, unelemisest sõjakuseni. "Kõige üldisemalt võib ütelda, et muusika sulatab meid üles ja aitab kaasa muundumisele. Me paratamatult kipume tarduma teatud psühhofüüsilisse vormi. Muusika paneb aga meele liikuma, andes võimalusi edasi teiseneda," mõtiskles Ott.

Hiina traditsiooni tuumne mõiste kulg (dào 道) tähendab lakkamatut muundumist. "Ühed kõige ilusamad leheküljed selle kohta pärinevad taoismi klassikult Zhuangzilt, kellelt on kogumikus tõlgitud mõned lõigud," märkis uurija.

Oti sõnul on lääne mõttetraditsioonis juurdunud sellised eristused nagu vorm ja aine, teooria ja praktika: "Hiina pärimuses neid sellisel kujul ei ole. Need kõik on juba kulgemise tahked tulemused, aga küsimus on selles, kuidas pääseda olemise sulaolekusse, mis sellistele tahenemistele eelneb."

Minimalistlik muusika

Raamatu jaoks tõlgitud ning Oti poolt põhjalike saateesseedega varustatud tekstid pärinevad meie ajaarvamise eelsest perioodist: "Partituure muidugi sellest ajast säilinud ei ole, küll aga on olemas pillid, mida on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel ja mida mainitakse ka tekstides. Eriti väärib mainimist Hiina kellamäng, mis ulatus uskumatute peensusteni. Üht-teist saab muusika iseloomu kohta oletada just pillide ehituse kaudu. Näiteks paistab välja, et muusikapraktikas kasutati viietasemelist ehk pentatoonilist helisüsteemi, aga muusikateoorias räägiti kaheteistkümnest helikõrgusest."

Hiina süvamuusika oli minimalistlik. "Sellest räägitakse kogumiku ühes võtmetekstis "Muusika ülestähendused". Süvamuusika on minimalistlik ja jätab kuulajale palju ruumi, andes talle võimaluse ringi rännata, hingata ja muunduda. Sedalaadi minimalismi võib märgata ka Hiina tušimaali puhul," sõnas Ott.

Muundumisfilosoofia

Uurija märgib, et muundumis- ja teisenemisvõimekuse keskseks seadmine toob kaasa konkreetse põhimõtte: "Inimene peaks püüdma mitte klammerduda identiteetide ja rollide külge. See erineb läänelikust ideaalist, mille järgi inimene peab olema tahtekindel ja pürgima kindlate eesmärkide poole."

Ott märgib, et Hiina maitse järgi on eesmärgist lähtuv mõtlemine piiratud ja suletud, sest inimene allutab ühele konkreetsele vormile. Hiina ideaali kohaselt on oluline välja arendada võimalikult tundlik ja vastuvõtlik meel, mille tulemuseks oleks avatud ja plastiline suhe maailmaga.