Graafik: koroonavaktsiini on saanud ligi 250 miljonit EL-i elanikku

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lõhe EL-i riikide vaktsineerituses püsib. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Nädala keskpaigaks oli saanud Euroopa Liidus vähemalt ühe koroonaviiruse vastu aitava vaktsiinisüsti peaaegu 247 miljonit inimest ehk üle 55 protsendi ühenduse elanikest. Eesti jääb liidu keskmisele endiselt alla.

Liidu riikidest oli suutnud kõige suurema osa oma elanikkonnast hõlmata Malta. Veidi enam 510 000 elanikuga saareriigis oli saanud saja inimese kohta süsti enam kui 75. Neist omakorda 70 vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Maailmas laiemalt tegi Maltale silmad ette vaid Palau, kus elab vähem kui 20 000 inimest.

Enam kui 100 000 elanikuga riikidest järgnesid Maltale ligi 75-protsendilise hõlmatusega Araabia Ühendemiraadid ja Singapur, kus oli vaktsineeritud saja inimese kohta peaaegu 74. Üle 70 protsendi küündis hõlmatus veel viies riigis, sh Kanadas.

Euroopa Liidu riikidest lähenesid 70-protsendilisele hõlmatusele veel Holland, Taani ja Belgia. Kokku oli suutnud 100 inimese kohta vaktsineerida enam kui 60 inimest kümme liikmesmaad.

Samas paistab andmetest välja, et karjaimmuunsuse saavutamiseni on veel pikk tee minna. Isegi vaktsineerimiskuuri lõpetanute kõrge osakaalu poolest silma paistval Maltal on nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 46,5. Hollandis, kus on täielikult vaktsineeritud 100 elaniku kohta 46, läheneb nakatumisnäitaja 60-le.

Samas sattus juuli teisel nädalal Maltal 100 000 elaniku kohta koroonaviiruse tõttu haiglasse kaks inimest ja Hollandis 0,4 inimest. Uusi koroonasurmi pole tulnud kõrge vaktsineeritute osakaaluga EL-i riikides üldse või on juhtunud seda üliharva.

Liidusisene lõhe vaktsineerituses pole nädalaga kadunud. Kui läänepoolsemates riikides oli vaktsineeritud 100 inimese kohta vähemalt 55, siis endise idabloki maadest oli suutnud teha seda vaid Ungari. Teistes oli saanud nädala keskpaigaks ühe doosi vähem kui pooled.

Baltimaadest oli vaktsineerinud Leedu ligi 1,32 miljonit inimest ehk 47,1 protsenti elanikkonnast ja Eesti 606 000 ehk 45,7 protsenti. Lätis oli saanud 100 elaniku kohta vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligi 38.

Veel väiksem oli vaktsineeritute osakaal Rumeenias ja Bulgaarias. Neist esimeses oli ühe vaktsiinidoosiga hõlmatud iga neljas ja Bulgaarias 15 inimest saja kohta.

Maailma suurtest riikidest oli vaktsineerinud USA 56,9 protsenti elanikest ehk 186,5 miljonit inimest. Lõpetatud oli neist 161 miljoni vaktsineerimiskuur.

Hiina avaldas viimati ametlikud andmed vaktsineeritute arvu kohta 10. juunil. Kokku oli riik manustatud aga 1,48 miljardit vaktsiinidoosi, millest piisab 740 miljoni elaniku täielikuks vaktsineerimiseks. Teisisõnu oli vaktsineerinud riik vähemalt 53 protsenti oma elanikest.

Indias oli saanud vähemalt ühe doosi 329 miljonit inimest ehk 24,3 protsenti selle elanikest. Brasiilias oli 100 inimese kohta vaktsineerituid ligi 43,5 ja Pakistanis 11,3.

Vaktsineerimishuvi on mõnevõrra kasvanud ka Venemaal. Kokku oli hõlmatud seal vähemalt ühe doosiga 33,4 miljonit inimest ehk 23,1 protsenti riigi elanikest.

Maailmas kokku oli vaktsineeritud selle nädala keskpaigaks üle 2,2 miljardi inimese ehk vähem kui 30 protsenti planeedi elanikest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: