Näiteks Viimsi-Muuga veepuhasti piirkonnas kasvas viiruse sisaldus nädalaga enam kui sada korda. "Koroonaviiruse näit on seal nädalaga väga üles läinud. See on ka arusaadav, kui vaadata, kus uusi nakatumisi registreeritakse. Kui perekondades ja töökohtades nakatutakse, võib see nii palju mõjutada küll," sõnas Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ERR-ile.

Viirust leiti väga palju ka Ahtmes. Jõhvi ja Rapla puhastitest võetud proovide viirusesisaldus on Viimsi ja Ahtmega võrreldes veidi väiksem, kuid Eesti kontekstis suur. "Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks püsinud viimased neli nädalat siiski stabiilselt üsna madal," lisas Tenson. Sellest veidi suuremaid viirusenäite on registreeritud Harjumaal, Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.