Koroonakriisi mõju riigieksami tulemustele jäi tagasihoidlikuks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Juba teist aastat oli keskkoolilõpetajatel võimalus riigieksamite tegemisest loobuda. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tänavu kujunesid pea kõigil riigieksamitel sooritajate keskmised punktisummad mullusest pisut madalamaks, kuid haridustöötajate sõnul on koroonakriisi mõjust veel vara rääkida. Ehkki riigieksamid olid ka tänavu vabatahtlikud, ei loobunud õpilased nende tegemisest täielikult. Pigem lähtusid lõpetajad eksamivalikul ülikooli vastuvõtuootustest.

"Koolid on väga head tööd teinud. Samuti õpilased ise ja kodud," ütles haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa. "Tulemused on täiesti võrreldavad ükskõik millise koroonaeelse kevadega ja seal on taga töö, mida me võib-olla ei näe pelgalt numbrite pealt." 

Juba teist aastat oli keskkoolilõpetajatel võimalus riigieksamite tegemisest loobuda. Püüa sõnul võeti otsus eksamid lõpetamisest lahti siduda tänavu vastu suhteliselt hilja. Seetõttu ei teadnud õpilased veel jaanuaris, kui eksamitele registreerimine avati, et nende valik on vabatahtlik. "Kui me nüüd vaatame, et loobumisprotsent on eesti keelel ja laial matemaatikal umbes kümne protsenti, siis see näitab ühelt poolt, et õpilased väärtustavad riigieksameid," märkis Püüa. 

Teiselt poolt oli väikese loobumisprotsendi taga ülikoolide soov tudengeid just riigieksamite tulemuste alusel vastu võtta. "Käitutud on hästi ratsionaalselt ja valitud see riigieksam, kus on vaja tulemust õpingute järgmisel tasemel," kirjeldas Püüa koolilõpetajate valikuid. Kõikidest riigieksamitest loobusid tema sõnul vaid üksikud õpilased.

Eesti keele eripärad

Eesti keele riigieksamil kujunes tänavu keskmiseks tulemuseks 60,29 punkti. Eksami sooritas 6 538 eksaminandi, kuid kaheksa protsenti registreerunutest eksamil ei osalenud. Veatu töö esitas sel korral kolm õpilast. Eesti keele riigieksami esimesel lisaeksamil osales 90 ja teisel kolm eksaminandi.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Anu Kella sõnul kevadine distantsõpe eesti keele riigieksami tulemusi ei mõjutanud. "Ma saan aru, et matemaatika eksam võib-olla sai distantsõppega natuke pihta, aga eesti keeles ma ei näe põhjust, miks peaks distantsõpe mõjutama riigieksami tulemust," märkis ta. Distantsõpe võinuks tema hinnangul just soosida koduseinte vahel raamatute lugemist.

Pigem näeb Kell aasta-aastalt süvenevat muret, et õpilased ei loe piisavalt eestikeelseid tekste. "Eesti keele eksamitulemus oleneb lugemusest, silmaringist ja funktsionaalsest lugemisoskusest. Need ei ole oskused, mis inimestel paari kuuga kaovad, kui neid on 12 aasta jooksul korralikult õpitud," ütles Kell.

Eesti keele teise keelena riigieksamit sooritas tänavu 2251 eksaminandi, nende hulgas ka 10. ja 11. klassi õpilasi, kes said keskmiseks tulemuseks 63,5 punkti. Maksimumpunktidele sooritas eksami neli õpilast, samas ei ilmunud eksamile ligi viiendik registreeritutest. Kahest lisaeksamist osalesid eksaminandid ainult esimesel, kus töö kirjutas 26 õpilast.

Eesti keele teise keelena riigieksamil antakse kõigile vähemalt 60 punkti saanutele välja eesti keele B2-taseme tunnistus, mille sai tänavu 1363 eksaminandi.

Kitsas ja lai matemaatika

Matemaatika riigieksamil said õpilased valida kitsa ja laia matemaatika kursustel põhineva eksami vahel. Nagu eelnevatel aastatel, oli populaarsem laia matemaatika eksam, mille sooritas 4247 eksaminandi, kes said keskmiselt 49,83 punkti. Kitsa matemaatika eksamit sooritas võrdluseks 2420 õpilast, kes saavutasid keskmiselt 43,17-punktise tulemuse. 

Niigi väiksema sooritajate hulgaga kitsa matemaatika eksamil ei osalenud 41 protsenti õpilasi, laia matemaatika eksamile ei ilmunud 12 protsenti registreerunuid. Saja punkti peale kirjutas laia matemaatika eksamil töö 22 ja kitsa matemaatika eksamil viis õpilast. Huvi laia matemaatika vastu on suurem ka lisaeksamitel. Esimesel lisaeksamil sooritas kitsa kursuse eksami 30 ja laia kursuse 91 eksaminandi. Sel nädalal toimuvale teisele lisaeksamile oli registreerunuid kitsa kursuse eksamile üheksa ja laiale 13.

Laia matemaatika riigieksami heade tulemuste kohta ütles Aimi Püüa, et reaalainete eksamitel kujunevadki üldjuhul punktisummad suuremaks. "Sellised eksamid on üsna objektiivselt hinnatavad. Sul on matemaatikaülesanne, millel ongi üks õige vastus," selgitas ta. Võrdluseks kujuneb eesti keele riigieksami tulemus tekstimõistmise ja kirjutamisloome osade pealt, mida kumbagi hindab eraldi inimene. "Seal sadat punkti saada on väga keeruline. See on ikkagi minu looming," tõdes Püüa. Teisisõnu saab eesti keele eksamil täispunktid inimene, kellel juhtus loomingulises mõttes olema hea päev.

Võõrkeeled

Võõrkeele eksamina said õpilased valida inglise keele riigieksami ja rahvusvahelise inglise keele eksami vahel. Samuti võisid nad sooritada kas prantsuse, saksa või vene keele rahvusvahelise eksami. Eksami sooritamise asemel võisid õpilased esitada tunnistuse Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel.

Inglise keele riigieksami kasuks otsustas 3071 õpilast, kes said keskmiselt 69,42 punkti. Inglise keele B1 taseme saavutas 40 protsenti ja B2 taseme 46 protsenti sooritajatest. Kohale ei ilmunud pea kolmandik registreerunuid. Esimesel inglise keele lisaeksamil osales 40 eksaminandi, teine lisaeksam toimub 22. juunil ja sinna on end kirja pannud kolm huvilist.

Rahvusvahelise inglise keele eksami Cambridge C1 Advanced sooritas sel kevadel 1890 õpilast. Vähemalt C1 taseme saavutas seal 1 608 eksaminandi ehk 85,08 protsenti eksamil osalejatest. Prantsuse keele eksami sooritas võrdluseks 244, vene keele eksami 169 ja saksa keele eksami 41 õpilast.

Ehkki tänavused riigieksamite keskmised skoorid kujunesid varasemate aastatega võrreldes veidi väiksemateks, Aimi Püüa selles veel ohumärki ei näe. "Testimaailmas öeldakse, et kõikumine kolm kuni viis punkti on täiesti statistilise vea piires," ütles ta. "Samas ei julge ma nüüd öelda, et see eriline olukord pole üldse riigieksameid mõjutanud."

Püüa sõnul saab koroonakriisi võimalike mõjude kohta midagi täpsemat öelda sügisel, mil haridus- ja noorteametil valmib ministeeriumi tellitud põhjalikum analüüs. "Tellime kõikidele riigieksamitele kolme aasta analüüsid, ehk me tahame ise näha, kuidas need kaks erilist kevadet on mõjunud. Paljalt tulemuste pealt seda öelda ei saa," sõnas Püüa.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: