"Me kartsime, et kui inimesed hakkavad rohkem liikuma, siis viiruse hulk ka läheb üles. Aga õnneks, kui me võrdleme eelmise nädalaga, siis vaadates reovees olevat viirust inimese kohta, siis see on tasapisi allapoole läinud," rääkis Tenson.

Ajal, kui viirus laialdaselt levis, siis reoveekaardil praktiliselt polnud asulaid, mida tähistada rohelisega ning kus viirust üldse ei leitud. Nüüd on taolisi paiku kaardile rohkem tekkinud.

Kriitilised kohad seireuuringu kaardil on samad, mis varemgi: Ida-Virumaa ja Harjumaa, kus liigub viirust kõige rohkem. Ka Lõuna-Eestis on mõned kohad, kust viirust reoveest leitakse, aga seal on kolded teada olnud, lisas teadlane.

Praegu jälgib seireuuringu töörühm eelkõige seda, et kui piiranguid hakatakse leevendama, siis ega ometi ei tule suurt hüpet ülespoole. "Sel nädalal õnneks pole tulnud," nentis Tenson.

Mingil määral peaks reovees kajastuma ka inimeste üha ulatuslikum vaktsineeritus. Tenson selgitas, et vaktsineeritute kehas on viirust vähem, aga täpselt pole teada, kui palju seda sellisel juhul sooles vähem on, kui inimene nakatub. Teine küsimus, millele siiani ühest vastust pole, on see, kui nakkavad vaktsineeritud on.

Kui nakatumine veel natuke allapoole läheb ja enamikes kohtades viirusleidu pole, saavad reoveeuurijad hakata silma peal hoidma nendel kohtadel, kus võiksid mingid kolded olla. Praegu jälgivad teadlased veel viiruse üldist levikut.