Pikk marss 5B lähetati Hiina Hainani provintsist Maa madalale oribiidile 29. aprillil. Enam kui 30 meetri kõrgune rakett kandis hiinlaste uue kosmosejaama Tianhe esimest juppi ehk mehitamata peamoodulit Taevane Harmoonia, vahendab The Guardian.

Kosmosejaama moodul eraldus raketist ja on nüüd oma planeeritud orbiidil. Pikk marss 5B langeb aga omapäi Maale tagasi ja tiirleb praegu ajutisel orbiidil. Tegu on ajaloo ühe suurima raketijupiga kosmoselennunduse ajaloos, mis kukub Maale kontrollimatult ehk insenerid ei tea selle lõpptrajektoori. Osa eksperte kardab seetõttu, et kukkuv rakett võib tabada mõnd asustatud piirkonda.

Harvardi Ülikooli astrofüüsika keskuse astrofüüsiku Jonathan McDowelli sõnul ei pruugi see hästi lõppeda. Kui Pikk marss 5B eelmisel korral teele lähetati, lõppes asi astrofüüsiku sõnul sellega, et taevast sadas alla pikki metallvaiu, mis kahjustasid mitmeid Elevandiluurannikul asuvaid maju. Ehkki suurem osa raketist põles tookord ära, oli McDowelli sõnul puhas vedamine, et keegi allasadavate metallikamakatega pihta ei saanud.

Teisipäeval tiirles rakett maapinnast enam kui 300 kilomeetri kõrgusel, tehes kiirusel 27 600 kilomeetrit tunnis planeedile tiiru peale iga 90 minuti tagant.

Võrreldes nädalavahetusega on rakett langenud aga pea 80 kilomeetrit allapoole. SpaceNewsi andmetel märkasid amatöörvaatlejad, et raketi orbiit on hakanud langema ning on liigub kontrollimatult. Arvestades nii seda kui ka raketi kiirust, pole võimalik ennustada, kuhu Pikk marss 5B täpselt kukub, kui Maa atmosfäär selle liikumiskiirust veelgi aeglustab. Kuna 71 protsenti planeedist katab ookean, langeb rakett McDowelli sõnul kõige tõenäolisemalt siiski merre.

Samas hoiatab McDowell, et osa raketi tükke ei põle atmosfääris ära. Kui tükid Maale kukuvad, oleks olukord tema sõnul võrreldav väikese lennuõnnetusega, mille käigus tekkiv praht pudeneb laiali üle 150 kilomeetri.

Alates 1990. aastast pole jäetud tahtlikult madalale Maa orbiidile kontrollimatult tiirlema midagi kümnest tonnist raskemat. Pikk marss 5B tuum arvatakse kaaluvat aga umbes 21 tonni. McDowelli sõnul ei püüa Hiina ise kahjuks raketiga midagi ette võtta. Sedavõrd raske objekt võiks tema hinnangul hiinlasi siiski tegutsema panna.

Rakett on praegu orbiidil, kus see möödub põhjapoolkeral New Yorgist, Madridist ja Pekingist ning lõunapoolkeral Lõuna-Tšiilist ja Uus-Meremaast.

Arvestades Pikk marss 5B liikumiskiirust, võib ka väike kursimuutus muuta selle maandumiskohta märkimisväärselt. Oletatavasti langeb rakett Maale millalgi 8.–12. mail. Kui raketi täpne aeg selgeks saab, on teadlastel selle maandumiskoha välja arvutamiseks kuus tundi.

Pikk marss 5B lähetati teele Hiina Tianhe kosmosejaama ehitamiseks. Plaani kohaselt on vaja selle lõpetamiseks veel 11 taolist missiooni ja jaam valmib 2022. aasta lõpus. Valmis kosmosejaam on T-tähe kujuline ja selle mass on ligi 60 tonni. Niisiis on Tianhe oluliselt väiksem rahvusvahelisest kosmosejaamast, mille mass küündib ligi 408 tonnini. Hiina tulevasel jaamal saab olema põkkumiskoht ja võimalus ühilduda Hiina satelliidiga. Teoreetiliselt võib jaam koosneda kuni kuuest moodulist.