"[Viiruse levik on vähenenud] praktiliselt igal pool – Haapsalus, Tartus, Ida-Virumaa linnades. [...] Kui me ka kõik keskmistatud proovid kokku võtame ja arvestame elanikkonna kohta, siis on kogu Eestis mõningane langus täheldatav," sõnas Tanel Tenson, uuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Samas nentis ta, et nakkuse levik on veel igal pool kõrge. "Kindlasti näeme, et Harjumaal ja Tallinnas on levik väga kõrge, mujal Eestis on ka levik kõrge ja kui kaarti vaatame, on see ikka veel peamiselt punane," lisas Tenson.

Professor märkis, et koroonaviiruse sisaldus reovees hakkas kiiresti kasvama mullu novembri keskel. Sellele järgnes ka hüppeline nakatunute arvu tõus. "Kui võrdleme praeguseid nakatunute arve ja reoveeanalüüside tulemusi toonastega, siis on meil ikka veel pikk tee käia, et uuesti sellelegi tasemele tagasi jõuda," lisas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuring annab terviseametile infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist, samuti aitab uuring avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.