"Hoidsime siin hinge kinni, kas muutus on ühele või teisele poole. Üks kartus oli ju, et nakatumine läheb päris hullusti ja eksponentsiaalselt üles, mis oleks päris halb. Seda ei ole, aga paraku ei ole näha ka allapoole suunda," sõnas uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ERR-ile. Tulemuste kohaselt on jõutud nakatumise osas tema sõnul väga kõrgele platoole.

Professori sõnul paisusid koroonaviiruse näidud reovees ohtlikult suureks veebruari alguses ja viie nädala jooksul pole need kahanenud. Detsembri ja jaanuari näitudest on need kaks-kolm korda kõrgemad. "See tõus on kajastunud üldistes nakatumisnäitajates ja kahjuks ka haiglaravi vajavate patsientide arvus. Paraku tuleb valmis olla selleks, et need arvud lähemal ajal ei lange. On hea, kui jõuame stabiliseerumiseni," lisas Tenson.

"Murekohad on jätkuvalt Ida-Virumaa ja Harjumaa, mis on sellised kõige suuremate näitlejatega, kuigi viirus on ilmselgelt üle kogu Eesti laiali. Kui vaatame ka teisi suuri-väikesi asulasaid, siis on pilt päris punane," sõnas Tenson. Ainsa roheliseks märgitud kohana torkab kaardil silma Kuressaare, kus on viimase nädalaga nakatunute arv kolmandiku võrra langenud. Ühekordse tulemuse pealt ei tohiks professori sõnul siiski väga rõõmustada. Järgnevad nädalad näitavad, kas langus on püsiv.

Seekordselt kaardilt puudub Jõgeva tulemus, sest proovi koostis viitas kogumisel toimunud tehnilisele tõrkele.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist ja aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel "Koroonaviiruse seire reoveest".