Koroonavaktsineeritute osakaal kasvas EL-is nädalaga 1,2 protsenti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsineerimistempo vähenes nädala lõikes enam kui 0,3 protsenti. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

AstraZeneca koroonavaktsiini suhtes tekkinud kahtlused aeglustasid taas Euroopa Liidu vahepeal kasvama hakanud vaktsineerimise tempot. Neljapäevase seisuga oli saanud vähemalt ühekordse kaitse 8,6 protsenti Liidu elanikest.

Maailmas paistavad hõlmatute kõrge osakaalu poolest endiselt silma Šeisellid, Iisrael ja Araabia Ühendemiraadid.

Ligikaudu 100 000 elanikuga saareriigis on vaktsineeritud vähemalt ühe korra 64 protsenti elanikest. Iisraelis on vaktsineeritud saja inimese kohta ligi 58. Seejuures on saanud ligikaudu pooled riigi elanikud ka teise vaktsiinidoosi. Kolmandat kohta hoiavad enda käes juba pikemat aega Araabia Ühendemiraadid, kus on vaktsineeritud ligi pooled selle elanikud.

Euroopas on jätkuvalt vaktsineerimistempo poolest esirinnas Suurbritannia, kus on koroonavaktsiiniga hõlmatud inimeste osakaal ligikaudu 39 protsenti. Ligi 26 miljonist vaktsineeritust on saanud teise süsti aga vaid 1,9 miljonit.

Siiani edukana välja paistnud Serbia õnnestus suuremate ja eesrindlikumate esiviisikust välja tõrjuda Tšiilil ja Bahreinil. Tšiilis on vaktsineeritud 100 inimese kohta ligi 29 ja Bahreinis iga neljas.

Euroopa Liidus võis näha viimasel nädalal suuresti AstraZeneca koroonavaktsiiniga seotud kahtluste tõttu vaktsineerimistempo olulist langust. Kui möödunud nädalaga kasvas vaktsineeritute osakaal 1,17 protsenti, siis nädal varem küündis see 1,52 protsendini. Kokku on saanud Liidu elanikkonnast esimese doosi kätte neljapäeva seisuga 8,6 protsenti.

Liidu riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud üle 92 000 inimese ehk ligi 18 protsenti riigi elanikest. Saareriigile järgnevad 15,2 protsendiga Ungari ja 13 protsendiga Austria.

Neljandal kohal on Soome, kus on vaktsineeritud veidi enam kui 12 inimest saja kohta, ning viiendale kohale on tõusnud Eesti 11,9 protsendiga. Teistest lähinaabritest on vaktsineerinud Leedu 9,7 protsenti oma elanikest ja Läti napilt neli protsenti.

Euroopa Liidu keskmist tõmbavad alla Rumeenia, Itaalia ja Poola. Tabeli tagaotsast leiab lisaks Lätile veel Bulgaaria, kus on vaktsiiniga ühe korra hõlmatud veidi üle 4,1 protsendi riigi elanikest.

Maailma suurriikidest on tõstnud vaktsineerimistempot USA, kus on vaktsineeritud vähemalt ühe korra üle 75 miljoni inimese ehk 23 protsenti. Venemaal on vaktsineeritud elanikkonnast hinnanguliselt 4,1 protsenti ehk ligi 5,9 miljonit inimest. Hinnang on umbkaudne.

Hiina jõudis sel nädalal teatada, et süstinud ligikaudu 65 miljonit vaktsiinidoosi. Samas ei võimalda see eristada esimest doosi teisest doosist ehk vaktsineeritute osakaal jääb 2,9 ja 4,5 protsendi vahele.

Indias on vaktsineeritud vähemalt ühe korra üle 32 miljoni ja Brasiilias 11 miljoni inimese. Vaktsineeritute koguarvu poolest paistab silma ka Türgi, kus on neid ligi kaheksa miljonit ehk ligi kümme protsenti elanikkonnast.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: