Töökohavägivald – kes kannab kahju?

Tervishoiuasutustes esinev vägivald abi osutajate suhtes on üleilmne probleem ning ärritunud ja agressiivseid patsiente kohtab psühhiaatriakliinikutes sageli. Psühhiaatrilise häirega patsiendid pööduvad tihti erakorraliselt tervishoiuasutusse just psühhoosiga seotud ärrituse tõttu. Selline ärritus nõuab viivitamatut sekkumist, et vältida olukorra tervanemist tasemeni, mis võib ohustada patsienti ennast, tema lähedasi, osakonna personali ning teisi patsiente, vahendab Eesti Õdede Liidu ajakiri Eesti Õde.

Pahatihti kasutatakse ärritunud või ägestuva patsiendi rahustamiseks äärmuslikke meetmeid, nagu eraldamist, ohjeldamist ning ravimitega rahustamist. Kõik need võtted nõuavad sageli paju aega ja ressursse. Piiravate meetodite kasutamata jätmine nõuab organisatsioonikultuuri muutust ja töötajate koolitamist. Pikas plaanis vähendab see aga kliendi ja tervishoiuasutuse kulusid, töötajate ja patsiendi vigastusi ning parandab patsiendi-tervishoiutöötaja suhteid.

Nii tänases kui ka tulevikuühiskonnas on ärritatud patsiendi rahustamismeetoditest kasu kõikidele tervishoiutöötajatele. Järjest olulisem on, et patsienti kaasataks raviprotsessi ning tema soovidega arvestataks. Kirjandusest selgub, et enesetõhususe suurenemisega paraneb nii patsiendi motivatsioon kui ka töövõimekus.

Sõnaline rahustamine on psühhiaatrilise ravi osa

Sõnalise rahustamise ehk verbaalse de-eskalatsiooni meetodi abil võib patsient saavutada kontrolli iseenda käitumise üle. Samal ajal aitab meetod luua usalduslikumat suhet tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Kui paraneb patsiendi ning õendus- ja hooldustöötaja omavaheline terapeutiline suhe, aitab see vähendada ohjeldusmeetmete kasutamise vajadust. Seeläbi lüheneb ka patsiendi haiglas viibitud aeg.

Sõnalise rahustamise juhiseid kasutades võib ärritatud patsient rahuneda ning tema agressiivsust ei vallandu. Samas võib ärritunud patsiendi piiramisel olukord tervaks minna ning patsient siiski oma agressioon valla päästa. Sellega võivad kaasas käia vaimne- ja/või füüsiline vägivald esemete, iseenda, kaaspatsientide või tervishoiutöötajate suhtes.

Verbaalse de-eskaleerimise kasutamisest on kasu kõikidele tervishoiutöötajatele, mistõttu peaksid tulevikus kõik psühhiaatriakliinikus töötavad õendus- ja hooldustöötajad olema rahustamise teemal koolitatud juba enne tööle asumist. Rahustamistehnikate koolituse läbinud õed ja hooldustöötajad suudavad paremini vähendada patsientide vägivaldset ja agressiivset käitumist ning tõsta osakonna ohutuse taset.

Kirjanduse andmeil peetakse oluliseks korraldada regulaarselt agressiooni juhtimise koolitusi. Nii saab parandada personali riskihindamis- ja suhtlemisoskust, suurendada teadlikkust, kuidas ärritatusega toime tulla, ning tõsta meedikute usaldusväärsust patsiendi silmis. Verbaalne de-eskaleerimine on meetod, mille kasutamine on jõukohane igaühele. Tõhus rahustamine võtab aega umbes viis kuni kümme minutit. Ühtlasi on see võrreldes teiste sekkumistega oluliselt säästlikum, sest hoiab kokku nii tervishoiutöötajate kui ka patsiendi aega, füüsilist ja vaimset tervist.

De-eskalatsiooni põhiaspektid

Meedikul tuleks patsienti rahustades tähele panna järgmisi asjaolusid.

1) patsiendi isikliku ruumi austamine;
2) provokatsiooni vältimine ja rahu säilitamine;
3) verbaalse kontakti loomine ja kindlustunde/usalduse loomine;
4) rääkimine lihtsalt ja lühikeste lausetega;
5) patsiendi soovide ja tunnetega arvestamine;
6) patsiendi ärakuulamine;
7) nõustumine või nõustumine mittenõustumisega;
8) selgete piiride seadmine;
9) valikute ja optimismi pakkumine;
10) olukorra tagasisidestamine patsiendile ja personalile.

Samuti tasub medikul parima ravisuhte huvides järgida kuut agressiooni hindamise ja ravi juhist:

1) füüsiline ruum/keskkond peab olema ohutu;
2) töötajad peavad olema sobivad;
3) töötajad peavad olema koolitatud;
4) olukorra ohjamiseks peab olema läheduses piisav arv koolitatud töötajaid;
5) oluline on kasutada objektiivseid agitatsiooni hindamise skaalasid;
6) patsiendile lähenedes tuleb olla kindel ja tunda end turvaliselt.

Arendusprojektiga kogutud teadmisi jagati Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku õdedele ja hoolduspersonalile suunatud koolitusel. Viljandi haigla koolitus on seni olnud ainuke kõnealuseid ravipõhimõtteid tutvustav koolitus Eestis.

Eneli Kaugerand kirjeldas suulise rahustamise võtteid oma vaimse tervise õenduse magistriõppekava arendusprojektis "Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks". Artikkel ilmus Eesti Õdede Liidu ajakirjas Eesti Õde.