Reoveeuuringu põhjal ei hakka nakatunute arv vähenema veel niipea
Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et viirusesisaldus on endiselt suur üle kogu Eesti kogutud proovides. Eelnevalt nähtu põhjal püsib positiivse koroonaproovi andnute arv kõrge ka järgnevatel päevadel ja uute piirangute mõju on näha kõige varem nädala pärast.
"Reovees läks viirusesisaldus kõrgeks juba veebruari esimesel nädalal, kui uute haigestunute ja patsientide arv oli veel stabiilne, misjärel asjad hulluks läksid. Meie kogemuse järgi on reoveeuuringu tulemused testidest nädala-kahe võrra nihkes," selgitas reoveeuuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tenson.
Tulemusi kujutaval kaardil on värvunud punaseks suurem osa Eestist ehk viirus on levinud laialt enamikes maakondades. "Kui kevadel saime küsida, kas mõnes piirkonnas on seda rohkem või vähem, siis praegu seda küsimust enam esitada ei saa. Õnneks me eksponentsiaalset tõusu ei näe, aga midagi head siin kindlasti ei ole," lisas Tenson.
Kaardile uue värvi lisamise peale töörühm veel ei mõtle. "Me kardame veidi täpsemaks minemist. Analüüsi tulemused sõltuvad mitmetest asjaoludest ja me ei taha, et neid hakatakse üle tõlgendama," lisas professor. Küll aga täpsustavad uuringu metoodikat, sest nii kõrgeid nakatunute arve nad uuringu alguses ette ei näinud.
Sedapuhku on uuringutulemuste kaardilt välja jäetud Paide, mille sellenädalane proov ei andnud usaldusväärset pilti.
"Paljudes linnades läheb reoveesüsteemi vihma- ja lumesulamisvesi, mis seda korralikult lahjendab, mistõttu ei peegeldanud koroonaviirusesisaldus tegelikku olukorda," märkis Tenson. Soolekepikesi ehk kolibaktereid, mille alusel proove standardiseerivad, leidus seal tavapärasest 100–1000 korda vähem. Inimpäritolu materjali osakaal oli seega oluliselt väiksem.
Töörühm töötab ka selle kallal, et määrata edaspidi erinevate koroonaviiruse tüvede osakaal. Lihtsustatult uuritakse korraga väga paljude viiruste genoomidest vaid väikest nendele eri tüvedele iseloomulikku osa.
"Me võime muidugi seda uurida ja proovida ennustada, kus nakatumine kasvab, aga ainult sellest ei piisa. Kui inimesed ise kontakte ei vähenda, siis see nakatumine alla ei lähe," sõnas Tanel Tenson
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.
