Vireeni juhataja Tarmo Terav kinnitab, et kondijahu ei saa olema mitte üks osa, vaid sada protsenti loodava katlamaja kütusest.

Täies mahus kondijahul põhineva katlamaja eeskuju Terav välja tuua ei osanud, tema sõnul ongi tegemist üsna ainulaadse lahendusega, mille idee sündis kohapeal. 

Katlamaja ehitus algas 2020. aasta mais, läbirääkimised tehnoloogia välja töötanud Kaunase teadlastega algatati aga juba aasta varem.

Kuna Vireeni enda energiavajadus on 8000 megavatt-tundi aastas, aga kondijahu toodangu mass võimaldaks toota pea kaks korda enam, on plaanis hakata energiat müüma ka teistele kohalikele ettevõtetele.

Projektile taotleti toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt, ent seda ei õnnestunud saada. Seejärel otsustati opereerimiskulude, fossiilsete kütuste kasutamise ning jäätmevoo vähendamiseks projekti finantseerida oma vahenditest.

Aastal 2021-2022 on AS Vireeni investeeringumaht enam kui kolm miljonit eurot ja kavandamisel on 1,2 miljoni eurone investeering katlamaja akumulatsioonisüstemi ehitamiseks. Seetõttu saatis maaeluminister Urmas Kruuse veebruari lõpus rahandusministeeriumile palve mitte suurendada AS Vireeni dividendiootusi teiste maaeluministeeriumi haldusalas olevate ettevõtetega samal määral.

Kruuse soovitab jätta need varasemalt kavandatud kordades väiksemasse suurusesse ehk 80 000 euro kanti.