Higi kuulutab läbipõlemist ja nüüd suudavad teadlased seda mõõta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kui end muidu hästi tundva inimesega juhtub ootamatult midagi stressirohket, hakkab tema keha kohe rohkem hormooni eritama. Autor/allikas: Ryan Hyde/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Kui miski inimeses stressi tekitab, eritub tema neerupealsetel kortisooli. Hormoooni võib seejärel leida nii inimese süljest, uriinist kui ka higist. Nüüd valmistasid Šveitsi teadlased kiibi, mis mõõdab inimese higi põhjal tema stressitaset kogu päeva vältel ja aitab ennetada stressiga seotud haiguste teket.

Inimkeha sisemus jagab stressitaseme kohta ohtralt vihjeid. Stressiseisundit võivad reeta ärritumine, pinge õlgades või lõuas, peavalud ja isegi unetud ööd. Väljaspoolt inimkeha on aga keeruline stressitaset objektiivselt mõõta ja sellele leevendust leida, vahendab ScienceAlert.

Nüüd leidsid Šveitsi teadlased siiski ühe võimaluse teise inimese stressi üle otsustada. Nad kirjutavad, et valmistasid kantava elektroonilise kiibi, mis mõõdab kandja stressitaset ühe tema higis leiduva kortisooli põhjal. 

Uuringu autori Lausanne'i riikliku polütehnikumi teaduri Adrian Ionescu sõnul aitab usaldusväärne ja seljaskantav süsteem arste. Kiip võimaldab neil paremini kindlaks teha, kas patsienti vaevab näiteks depressioon või läbipõlemine, ja hinnata ravi tõhusust. Ionescu lisas, et kiip annaks arstidele patsiendi seisundi kohta teavet reaalajas. Stressihaiguste mõistmisel oleks see tema sõnul suur samm edasi.

Kortisooli tõusud ja mõõnad

Adrian Ionescu sõnul võib kortisooli erituda näiteks mõne impulsi ajel. Kui end muidu hästi tundva inimesega juhtub ootamatult midagi stressirohket, hakkab tema keha kohe rohkem hormooni eritama.

Uus mõõtevahend kasutab higis leiduva kortisoolihulga määramiseks grafeenist laiendatud väravaga väljamõju transistoreid (EG-FET). Transistor seob kortisooli lühikeste DNA-tükikestega ja tõmbab selle sensorile lähemale.

Nii mõnigi harva stressi kogev lugeja võib leida, et uue vahendi loomisel pingutati mõttetult üle – stressi esineb aeg-ajalt ju kõigil ja mis sellest mõõta. Paraku tasub sel juhul arvestada, et pidevalt kõrge stressitasemega ehk kroonilises stressis inimest võivad ees oodata mitmed tervisemured. Näiteks seostub stressiga rasvumine, metaboolne sündroom, teist tüüpi diabeet, südamehaigused, allergiad, ärevus, depressioon, väsimussündroom ja läbipõlemine.

Uurimisrühm loodab, et uus mõõteriist jäädvustab kortisoolitaseme muutused terve päeva jooksul. Nii saavad arstid näha, kas patsiendi kortisoolikõver on normaalne või mitte.

Nad märgivad, et kortisoolil on eritudes oma kindel ööpäevane rütm. Kõige enam leidub hormooni kehas hommikul umbes poole tunni jooksul pärast ärkamist. Kortisoolitase on kõige madalam aga öösel. Pidev stress võib selle rütmi paigast lüüa ja päädida ülemäära kõrge kortisoolitasemega.

Tõsi, kui inimesel päeva jooksul aeg-ajalt kortisooli eritub, aitab see tal igapäevaeluga normaalselt toime tulla. Paraku ei ole kortisoolitaseme äärmused või häiritud ööpäevane eritusrütm sugugi sama kasulikud, vaid viivad erinevate kehaliste häireteni.

Higi abil stressi mõõtvad seadmed pole veel turul, kuid autorid loodavad selle peagi proovile panna haiglas. Uut mõõteseadet tutvustatakse ajakirjas Communications Materials.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: