Mürareostus takistab kalade omavahelist suhtlust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Yannis Papanastasopoulos/Unsplash

Aina enam kuuleme uudiseid inimtegevuse halvavast mõjust Maa ökosüsteemidele. Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et muu hulgas peaks rohkem tähelepanu pöörama mürareostusele, mis samuti kujutab loodusele tõsist ohtu ja seda isegi vee all.

Kaladele ja veeloomadele on heli oluline orienteerumis- ja suhtlemisvahend. Heli kaudu toimub omavaheline kommunikatsioon ning see võimaldab kindlaks teha soodsaid asukohti toitumiseks ja sigimiseks. Samuti aitavad helid hoiatada kiskja lähenemise eest. 

Kui valgus veega kokku puutudes hajub, siis liigub heli kiiremini just vee ning mitte õhu kaudu. Tõenäoliselt tajuvad kalad end ümbritsevat keskkonda paremini just heli ning mitte valguse abil, sõnas uuringu kaasautor Francis Juanes, Kanadas asuva Victoria Ülikooli ökoloog.

Tuhandete andmekogude ja artiklite analüüsimise kaudu soovisid teadlased luua laiapõhjalise pildi sellest, kuidas ookeanide helimaastikud on muutunud ja milline on selle mõju. Selgus, et inimtekkeline müra on teinud veeasukatele nende jaoks oluliste helide kuulmise aina keerukamaks. Helireostust põhjustavad näiteks liinilaevade tihedad graafikud, mootoralustega kalapüük ja ehitustööd.

Kalade kasutatavate helide võnkesagedus on sarnane laevamüra omale. Seetõttu tõkestavad inimtekkelised helid kalade omavahelist suhtlemist, kommenteeris uuringu kaasautor Carlos Duarte, kes on Saudi Araabia Punase mere uuringute keskuse mereökoloog.  

Punases meres asuvad mitmeid olulised laevaliikluse koridorid. Duarte lisas, et paljud Punases meres elavad kalad ja selgrootud on asunud neid kõrge müratasemega piirkondi vältima. Alates 1970. aastast on mereloomade koguarv langenud umbes poole võrra. Nii mõneski kohas on ookeanisügavikes kuuldavate laulude ja kutsungite repertuaar üksjagu ahtamaks jäänud, lisas Duarte. 

Ookeanide tervist ohustavate tegurite hulka loetakse ennekõike kliimamuutust, plastikureostust ning ülepüüki. Samamoodi tuleb tegeleda mürareostuse jälgimisega, kommenteeris uurimistöö tulemusi Miami Ülikooli mereökoloog Neil Hammerschlag.

Mürataseme vähendamine on teoorias oluliselt lihtsam, kui nii mõnegi teise probleemiga toimetulek. Kui plastikureostuse või kliimamuutuste tagajärgedega tegelemine on pikaajaline protsess, siis helitaset saab muuta viivitamatult, lisas Juanes.  

Uuring avaldati ajakirjas Science.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: