Lõppev aasta ei möödunud isegi aja jaoks päris tavapäraselt. Viimase 50 aasta võrdluses oli lõppenud aastal ühtekokku 28 rekordiliselt lühikest päeva. See tähendab, et Maa pöörles 28 korral ümber oma telje mitme millisekundi võrra keskmisest kiiremini.

Planeedi kiiremas pöörlemises pole otseselt midagi ohtlikku ega ebatavalist. Maa päeva tegelik pikkus varieerub pisut kogu aeg atmosfäärirõhu muutuste, tuulte, ookeanihoovuste ja tuuma liikumiste tõttu.

Paraku teeb päeva muutlik pikkus elu keeruliseks rahvusvahelistel ajamõõtjatel. Nende ülitäpsed aatomkellad mõõdavad koordineeritud maailmaaega ehk UTC-d, mis on omakorda etalon kõigi maailma inimeste kelladele. Kui astronoomiline aeg ehk Maa ühe täispöörde tegemiseks kuluv aeg hälbib UTC-st enam kui 0,4 sekundit, korrigeeritakse UTC-d ennast.

Siiani korrigeeriti UTC-d lisasekundi lisamisega kas juuni või detsembri lõpus. Nii astusid astronoomiline aeg ja aatomkella aeg jälle ühte jalga. Vajadus lisasekundite järele sai selgeks 1960. aastate lõpus, kui täpsed satelliitmõõtmised näitasid, et Maa tiirleb üldiselt üha aeglasemalt. Seega on teadlased alates 1972. aastast lisanud keskmiselt iga pooleteise aasta tagant maailmaajale mõne sekundi. Viimati lisandus ajale uus sekund 2016. aasta lõpus kell 23.59:59.

Veebilehe Time and Date andmetel arutlevad teadlased Maa viimase aja kiire tempo tõttu hoopis negatiivse väärtusega lisasekundi üle. Ehk siis, sekundi lisamise asemel võidakse ajast hoopis üks sekund lahutada.

Lahutamine on päevakorras, sest üks päev kestab keskmiselt 86 400 sekundit, aga astronoomiline päev möödub 2021. aastal keskmiselt 0,05 millisekundit kiiremini. Aasta peale kokku jääb aatomkella aeg seega maha kuni 19 millisekundit.

Ühendkuningriigi riikliku füüsikalaboratooriumi füüsiku Peter Whibberley sõnul läheb negatiivse väärtusega lisasekund üsna tõenäoliselt käiku, kui Maa oma pöörlemiskiirus ka edaspidi kasvab. Siiski on füüsiku sõnul kiiruse jätkuvast tõusust veel tõsikindlalt vara rääkida. Ta lisab, et käimas on rahvusvaheline arutelu lisasekundite tuleviku üle. Kui negatiivse väärtusega lisasekundit tõepoolest vaja läheb, võidakse sekundite lisamine üleüldse lõpetada.

Laias plaanis möödus 2020. aasta juba astronoomilises mõttes tavalisest kiiremini. Time and Date andmetel purustas Maa oma 2005. aastast pärineva lühima astronoomilise päeva rekordi mullu 28 korral. Toona oli kõige lühem päev 5. juuli, mil Maa sai oma pöörde tehtud 1,0516 millisekundit tavapärasest 86 400 sekundist kiiremini. Läinud aasta lühim päev oli aga 19. juuli, kui planeet tegi pöörde 1,4602 millisekundit keskmisest kiiremini.

USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi andmetel on lisasekunditel nii plusse kui ka miinuseid. Astronoomilised vaatlused saavad lisasekunditega küll täpsemaks, kuid andmeid salvestavate rakenduste ja sidetaristu jaoks on lisasekundid pinnuks silmas.

Osa rahvusvahelise sideliidu teadlasi soovitab oodata lisaühikute lisamisega senikaua, kui läheb tarvis juba lisatundi. Nii on side võimalikult vähe häiritud ja astronoomid peavad oma mõõtmistes erinevusega lihtsalt arvestama.

Lisasekundi saatus on Pariisis asuva rahvusvahelise maa tiirlemise ja viitesüsteemide teenistuse ehk IERSi kätes. Maa orientatsioonikeskuse andmetel pole IERSil praegu ühtegi lisasekundit lisada plaanis.