Metsa biomassi on bioenergia saamiseks kasutatud sellest ajast, kui inimkond hakkas kasutama tuld. Enamikku kogu maailmas ülestöötatud puidust kasutatakse toidu valmistamiseks ja kütteks. See hõlmab arengumaade elatuspõllumeeste varutud küttepuid, mis rõhutab tõsiasja, et metsadest on aastatuhandete jooskul küttematerjali saadud, kirjutab Eesti Maaülikooli metsaökoloogia vanemteadur Marek Metslaid.

Sellegipoolest on arenenud riikides tekkinud suur vastuseis bioenergia tootmisele puidust. Ollakse mures bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse kadumise pärast ja seda eelkõige suhtelistelt puutumata metsades tehtava raie tõttu. Eriti suur vastuseis on Ameerika Ühendriikides tekkinud puidugraanuli- ehk pelletitööstusele, mis üleilmse nõudluse tõttu üha laieneb.  

Tööstusharu haare on märkimisväärne. Aastatel 2000–2015 kasvas pelletite eksport USA-s praktiliselt nullist 4,6 miljonile tonnile. Aastaks 2018 oli puidugraanulite toodang 7,5 miljonit tonni, millest suurem osa ehk kuus miljonit tonni eksporditi.

Graanulite tootmise tegelik võimsus on nüüdseks isegi suurem, hinnanguliselt 9–12,6 miljonit tonni aastas. Peaaegu kogu nimetatud maht  ehk 98 protsenti USA pelletitest toodetakse kaguosariikides ning vastuseis puidugraanulitööstusele on suurim just selles piirkonnas.

Lõunaosariikide keskkonnakaitsjad on probleemiga pöördunud Euroopa meediasse. Kõige kahjulikumaks peetakse pelletitööstuse mõju looduslikele metsaökosüsteemidele, eriti muust tegevusest puutumata metsadele.

Vastuseis püsib vaatamata sellele, et metsatööstuse andmetel on vähe teaduslikke tõendeid puidugraanulitööstuse mõju kohta USA kaguosa metsadele. Rohkem kui sada teadlast saatis Põhja-Carolina osariigi kubernerile märgukirja, milles nad väljendasid vastuseisu pelletite tootmise laienemisele Põhja-Carolina osariigis ja mujal USA lõunaosariikides.

Äsja Oxfordi ülikooli teadlaste avaldatud põhjalikus ülevaateartiklis käsitletakse varasemaid uuringuid puidugraanulitööstuse mõju kohta elurikkusele USA lõunaosariikides. Artikkel kajastab 211 varasema teadusuuringu tulemusi.

Vastupidiselt väidetele, et metsamajandus kahjustab piirkonda ulatuslikult, ei tuvastanud enamik ehk 69 protsenti varasematest uuringutest metsamajanduse negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Käsitletud artiklitest 44 ehk umbes viiendikus täheldati otsest biomassi eemaldamise mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Neist 18 uuringus ehk üheksas protsendis kõigist artiklitest oli tuvastatud mõju kahjulik.

Kõige rohkem mõjutas metsamajandus selgrootuid maismaaloomi. Linde mõjutasid lageraie, kontrollitud põletamine ja puude laasimine. Imetajaid mõjutasid kontrollitud põletamine ja raiejäätmete eemaldamine. Üheski uuringus ei täheldatud negatiivset mõju roomajatele.

Petrokofsky ja kolleegid toovad olemasoleva tõendusbaasi põhjal välja kaks olulist puudujääki, mis vajavad edasist täiendamist.

Uuritavate taksonite (liikide ja sugukondade – toim.) valiku aluseks oli teadlaste huvi ja kitsam eriala. Seetõttu tööstuse mõju seentele või pinnasele ja mullaelustikule ei käsitletud. Muud taimestikku uuriti oluliselt vähem kui puid, eriti võrreldes loomastikku mõjutavate tööde arvuga.

Teiseks puudusid ülevaates pikemaajalised uuringud. Bioloogilisele mitmekesisusele avalduvat negatiivset mõju kajastavad uuringud olid enamasti lühiajalised ning tehtud vahetult pärast metsamajanduslikku tegevust. Lisaks ei võimalda ainult puistutasemel uuringud tulemusi kogu maastikule üle kanda.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Forest Ecology and Management.