USA California ja Duke'i Ülikooli teadlased kõrvutasid omavahel 2016. aasta presidendivalimistel Trumpi ja Clintonit eelistanud osariike. Selgus, et Clintoni-meelsetes osariikides kogesid täiskasvanud elanikud peale valimisi 30 päeva jooksul varasemast keskmiselt pool päeva rohkem vaimse tervise muresid. Kui 2016. aasta oktoobris oli igal täiskasvanul selliseid päevi keskmiselt 3,35, siis kaks kuud hiljem juba 3,85 päeva.

Uuringu ühe autori Brandon Yani sõnul oli ühe elaniku vaimne tervis kehvem keskmiselt küll vaid pool päeva, ent korrutades selle tulemuse Clintonit eelistanud osariikides elanud täiskasvanute koguarvuga ehk 109,2 miljoniga, tuli halbu päevi kokku juba 54,6 miljonit.

Erinevate rahvastikurühmade võrdluses kannatas enim üle-65-aastaste, naiste ja valgenahaliste inimeste vaimne tervis. Nooremates vanuserühmades, meeste seas ja valgest erinevast rassist elanike vaimne tervis jäi nii Trumpi- kui ka Clintoni-meelsetes osariikides muutumatuks.

Hillary Clintonit toetavates osariikides oli pärast valimisi kaks protsenti valimiseelsest ajast rohkem neidki inimesi, kes kurtsid vaimse tervise muresid vähemalt 14 päeval 30-st. Trumpi-meelsetes osariikides jäi ka see muutus olemata. Brandon Yani sõnul võib tõus viidata tõsiasjale, et osa inimesi võis saada esmakordse depressiooni.

Teadlasrühm analüüsis 499 201 inimese andmeid, mis koguti aastatel 2016–2017 käitumise riskifaktori valvesüsteemi föderaalse ja riikliku küsitluse käigus. Kõrvutades igal kuul vastanute vastuseid, märkasid uurijad vaimse tervise näitajates kolme muutust. Esiteks oli inimestel 30 päeva jooksul rohkem kehvemaid päevi, teiseks oli kasvanud enam kui 14 päeval kannatavate inimeste hulk ning kolmandaks kerkis depressiooni diagnoosi saajate arv. Muutused jäid püsima veel vähemalt pooleks aastaks peale valimisi.

Uurimise käigus ilmnes veel üks poliitika ja tervise vaheline seos. Kui mõnes osariigis edestas Trump Clintonit enam kui 10 protsendi võrra, oli sealsetel elanikel vaimse tervise muresid 0,41 päeva võrra vähem. Seos kehtis ka vastupidises suunas: Clintoni-meelsetes osariikides tähendas Clintoni 10-protsendine edumaa kohalikele samuti 0,41 päeva võrra vähem vaimse tervise muresid.

Uuringu üldine järeldus on, et 2016. aasta valimised mõjusid kaotanud kandidaadi pooldajate vaimsele tervisele halvasti.

Brandon Yani sõnul hakkas Clintonit toetanud osariikides alates 2017. aasta jaanuarist kerkima depressiooni diagnoosiga inimeste osakaal. Trumpi toetanud osariikides juhtus sama alates 2017. aasta veebruarist. Kasvu nähti kuni 2017. aasta teise kvartalini.

Uurijad oletavad, et Trumpi-meelsetes osariikides diagnoositi peale valimisi rohkem depressiooni muudel põhjustel. Näiteks suri toona varasemast rohkem inimesi narkootiliste ainete tõttu just Trumpi toetanud osariikides.

Autorid ise hoiatavad, et uuring on põhjus-tagajärg seose kohta järelduste tegemiseks liialt ristlõikeline. Kuna konkreetsete vastajate partei- ja kandidaadi-eelistus polnud teada, toetusid uurijad kummagi kandidaadi edule vastajate koduosariigis.

Brandon Yani sõnul ei tohiks võimalikest vaimse tervise muredest mööda vaadata ka 2020. aasta valimiste kontekstis ning soovitab arstidel ja nõustajatel valmis olla. 

Uuring ilmus ajakirjas Journal of General Internal Medicine.