Austraalia Monashi Ülikooli psühholoogid Roger Koenig-Robert ja Joel Pearson uurisid hiljuti lähemalt, mis toimub inimese ajus, kui ta püüab millegi peale mitte mõelda. Katseisikutele anti kõigepealt kirjalikul kujul teada, mis on see, mille peale nad ei peaks mõtlema. See võis olla kas punane õun või roheline brokoli. Mittemõtlemiseks anti aega 12 sekundit, siis pidi katseisik ütlema, kuidas tal ülesanne enda arvates välja tuli. Üsna täpselt pool katseisikutest ehk kaheksa 15-st teatas, et neil läks mõttekujutise mahasurumine kindlalt korda.

Teadlased, need kavalpead, olid jälginud katseisikute ajuaktiivsust ka funktsionaalse magnetresonantsimõõturiga ja lasid tulemusi analüüsida masinõppealgoritmil. Tuli välja, et ka neil inimestel, kes väitsid, et nad ei olnud ei õunale ega spargelkapsale sugugi mõelnud, esines ajus ikkagi sedasama aktiivsusmustrit, mille oli algoritm tuvastanud juba varem, kui nad neile asjadele just teadlikult mõtlesidki.

See tähendab teadlaste väitel, et mõte oli nende peas tegelikult olemas, ehkki nad sellest ise võib-olla teadlikud polnudki. Selgus ka, et kujutluspilt kujunes katseisikutel vasakus ajupoolkeras. Selle mahasurumisega tegeles aga parem ajupoolkera. Koenig-Robert ja Pearson kirjutavad sellest ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience. Nad loodavad, et uuest teadmist võib olla kasu psühhiaatritel, kes soovivad patsiendil sundmõtetest vabaneda.

Aga kuidas teil siis ikkagi selle roosa elevandiga läks? Pakun välja, et isegi kui te selle peale ei mõelnud, siis küllap ikka tegelikult mõtlesite või mõtles vähemalt roosa elevant teie peale. Huvitav küll, mida ta võis teist mõelda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.