Uus koroonaviirus süvendab kaasuvate haiguste sümptomeid ning suhkruhaigus pole siin erand. Nii esimese kui ka teise tüübi diabeeti põdevad inimesed kuulusid algusest peale viiruse riskirühma. Ühendkuningriigis tehtud uuring näitas, et kummagi tüübiga suhkruhaiged surevad kolm korda sagedamini kui kaasuvate haigusteta koroonapatsiendid. Uuringus selgus ka, et umbes kolmandik koroonasse surnud inimestest põdesid suhkruhaigust.

Nüüd ilmneb üha rohkem tõendeid, et seos kahe haiguse vahel on vastastikune, vahendab Gizmodo. Koroonaviirusesse nakatumine tõstab inimese võimalikku diabeediriski. Näiteks on mõnel koroonapatsiendil tekkinud järsk diabeediline ketoatsidoos. See on tõsine seisund, kus veresuhkur kerkib järsult ning inimene võib langeda koomasse, kui talle ei manustata kiiresti suures koguses insuliini.

Ketoatsidoosi tekkepõhjusi on mitu, kuid sageli on asi insuliinis ehk veresuhkrut reguleerivas hormoonis. Esimest tüüpi diabeeti põdevate suhkruhaigete keha ei erita juba varasest east alates ise insuliini. Teise tüübi haigetel lõppes hormooni eritamine täiskasvanueas või ei reageeri nende keha insuliinile, nagu peaks. Olemas on ka ajutisi diabeedivorme nagu näiteks rasedusdiabeet.

Suhkruhaigus tekib geenide ja keskkonnategurite koosmõjul. Näiteks võib diabeeti soodustada stress. Möödunud nädalavahetusel kirjutas rühm suhkruhaiguse uurijaid alla avaldusele, kus osutatakse koroonaviiruse "diabetogeensele mõjule". See mõju on rängem mis tahes muust nakkushaigusest põhjustatud stressist.

On teada, et koroonaviirus kinnitub nakatamisel meie rakkude angiotensiini konverteeriva II ensüümi (ACE2) retseptoritele. Neid retseptoreid leidub palju kurgus, kuhu viirus sageli pesa teeb. Samu retseptoreid leidub aga ka kõhunäärmes ning teistes insuliini ja ainevahetust reguleerivates elundites.

Nii on avaldusele alla kirjutanud teadlaste sõnul võimalik, et koroonaviirus võib mõjutada keha veresuhkruga seotud toiminguid. Juhul kui suhkruhaigus neid toiminguid juba kahjustab, võib viirus kahjustust süvendada. Teadlased juhivad tähelepanu ka varasemale uuringule, mille järgi tekkis 15 aasta eest SARSi põdenud patsientidel äge suhkruhaigus.

Siiski hoiatavad teadlased, et praegu on seose kohta teada veel üsna vähe. Nende sõnul pole veel selge, kas koroonaviirusest tingitud glükoosiringluse muutused jäävad viirusest paranemise korral püsima või kaovad.

Isegi kui diabeedilaadsed sümptomid kaovad kiiresti, võivad nad rasedusdiabeedi kombel mõnel inimesel soodustada hilisemas elus teist tüüpi suhkruhaiguse teket. Viirusest tervenenud suhkruhaigete seisund võib aga edaspidi varasemast hullem olla. Teadlasi huvitaks veel seegi, kas koroonast põhjustatud diabeet on bioloogiliselt rohkem esimese või teise tüübi haiguse moodi või on tegu mingi päris uue tüübiga.

Toomaks asjasse selgust, kavatsevad teadlased luua patsiendiregistri, mille abil jälgida võimalike viirusega seotud diabeedijuhtumeid ning juba olemasoleva suhkruhaiguse mõju nakatunutele.

Artikkel ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine.