Oxfordi ülikooli arendatav COVID-19 vaktsiin on jõudnud ulatuslike inimkatseteni ja ravimitootja AstraZeneca otsustas vaktsiini igaks juhuks masstootmisse panna, et rohelise tule korral saaks selle ruttu kasutusele võtta. Kontsern on lubanud tänavu tarnida Euroopa riikidele 400 miljonit doosi. Rahaline risk on suur: kui vaktsiin ametlikku heakskiitu ei saa, ei lähe see ka käiku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viroloogiaprofessor Andres Merits ütles, et kuigi siin kõlavad miljardid kõlavad väga suurte rahadena, on koroonaviiruse kriisi kontekstis miljard peenraha. "Siin lendavad triljonid vasakule ja paremale," ütles Merits.

AstraZeneca toodetava vaktsiini senistes inimkatsetes Eesti pole osalenud. Kui lähitulevikus peaks avanema võimalus varajaste kasutajatega liituda, tasuks viroloogiaprofessor Irja Lutsari sõnul seda kaaluda.

"See annab kasvõi vähestel meie inimestele võimaluse saada vaktsiini, aga teiselt poolt ka saada teadmisi sellest uuest vaktsiinist," ütles Lutsar.

AstraZeneca plaanib esimesed suured tarned teha juba sügisel. Andres Merits ravimihiiu agaruses aga võluvitsa ei näe.

"Kõigepealt meil ei ole ju vaktsiini, meil on vaktsiini kandidaat. Üks 30-st hetkel ja pole mingit alust arvata ilmtingimata, et ta töötab ja veel vähem on alust arvata, et ta on nendest kõigist olemasolevatest kõige parem," sõnas Merits.

Meritsa sõnul on arendamisel ka mitu täiesti uut tüüpi vaktsiini, millesarnaseid pole veel kunagi inimestel katsetatud.

"Minnakse väga laial rindel ja see muidugi lisab tugevasti usku sellesse, et vähemalt mingid lähenemised töötavad. Küsimus on jah, milline täpselt on kõige parem, sest saatan on sageli detailides," lisas Merits.

Irja Lutsar soovitas valitsusel asuda koostama plaani. "Meil oleks aeg hakata mõtlema, et kes on need meie prioriteetsed grupid, kes sinna lähevad, sest üsna selge on, et kõik, kes tahavad ei saa. Me peame natukene prioretiseerima," ütles Lutsar.

Lutsari sõnul võiks üheks esmajärjekorras vaktsineeritavaks rühmaks olla meditsiinitöötajad.