Eestlaste keeletaju kõneleb digiriigi asemel popkultuurist
Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.
Filoloogiatudeng Erik Mikkuse sõnul oli uurimusel kolm eesmärki. "Tahtsime kõigepealt teada saada, kas erineva keeletaustaga inimesed saavad ilmastikunähtustest erinevalt aru. Ehk siis, kas neil tekivad erinevad assotsiatsioonid, kui nad näevad või kuulevad mingit ilmastikunähtust," seletas ta "Terevisooni" saates. Kõrvaleesmärkidena huvitas keeleuurijaid, kas erinevast kultuurist või soost inimesed omistavad ilmastikunähtustele erinevat sugu.
Näiteks sõna udu viis enamiku inimeste mõtteid millelegi müstilisele, hirmsale ja kõhedale. Sedasorti levinud seoste kõrval pakkusid inimesed aga märksõnu, mille juured viisid keeletaju asemel kultuurini. "Eestlaste puhul oli hästi palju popkultuuri vihjeid seal sees," kirjeldas Mikkus. "Näiteks filmidest tuli "Siil udus" hästi välja. Kui me palusime öelda kolm sõna udu kohta, siis tegelikult seal hulgas oli siil ja karu teadagi kust. Äike on ka selline, mis eestastel seostus hästi palju Pikne McQueeniga, mis on samuti jälle filmist."
Kuna kõik küsitletud olid samas kitsalt piiritletud vanusegrupis tudengid, hakkas vastuste erinevuses rolli mängima katseisikute kultuuritaust. Näiteks sõna pilv tõi eestlastele silme ette midagi valget ja pehmet, mainiti ka näiteks jumalat. Välismaalased nimetasid aga Dropboxi, tehnoloogiat ja muud tänapäeval pilveteenusega seonduvat. "Eestlastel me räägime, et oleme digiriik ja digirahvas, aga tegelikult, kui ma õigesti mäletan, siis mitte ükski eestlane ei maininud tehnoloogiat või pilvesüsteeme," muigas Mikkus.
Kui pilv on taeva asemel hakanud seostuma digitehnoloogiaga, siis vikerkaare seostes võis tunda ühiskondlike muutuste mõju. "Oligi hästi palju LGBT-d ja geikogukonda oli mainitud," tõdes üliõpilane. "Kindlasti vikerkaar on hästi spetsiifilise tähenduse nüüd ühiskonnas omistanud."
Ilmastikunähtustele omistati mingit sugu enamasti ühtmoodi, olenemata sellest, kas katseisiku keeles eristatakse grammatilist sugu või mitte. "Nii eestlastel kui ka välismaalastel oli osa sõnu, mis olid kindlasti mehised. Näiteks äike ja kõu, mis enamikul vastajatel olid mehed. Samas kuu oli selline, mis enamikul vastajatest oli naissoost," selgitas Mikkus.
Edaspidi plaanib Mikkus analüüsida katses kohatud keeleteaduslikke ja kultuurilisi mõjutusi ning kirjutada uuritust teadusartikkel.
Toimetaja: Airika Harrik