Eesti teadlase leiutatud sensor võib olla abiks hingamisraskustega inimeste ravil ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koroonaviiruse saanud patsiendid, kes haigust raskemalt põevad, kannatavad tugevate hingamisraskuste käes ning edaspidi võib selliseid inimesi aidata Tallinna tehnikaülikooli Seebecki instituudi emeriitprofessori Mart Mini leiutis - randme ümber kinnitatav sensor, mis annab infot nii kopsude töö, hapniku omastamise kui ka südamerütmi kohta, mida seiratakse korraga ja reaalajas.

"Me kaua aega tahtsime mõõta kardiovaskulaarsüsteemi nii, et kuidas süda ja veresooned töötavad. Ja siis tegime mitmesuguseid katseid ja ühe katse ajal nägime, et oi, siin tuleb hingamise signaal palju tugevamini kui südame signaal," kirjeldas Min uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Aparaadiga saab jälgida, kas patsiendil on hingamisraskusi, kas tal on hapnikku juurde vaja.

PERH-i intesiivraviosakonna juhataja Indrek Rätsepa sõnul on väga tähtis jälgida hingamisaparaadi abi saava patsiendi kopse.

"Kõige raskemad patsiendid on intensiivravis juhitaval hingamisel, hingamisaparaatide all. Hingamisaparaad on oma olemuselt ikkagi nagu pump, mis pumpab õhku sisse ja laseb selle ka välja. Sellise hapnikuravi korral on lisaks sellele, et ta küll manustab hapnikku, võimalik, et kopsud ise saavad täiendava kahjustuse sellest hingamisaparaadi aerodünaamikast, mida genereeritakse - rõhud ja mahud. Selletõttu on kopsude jälgimine äärmiselt oluline," selgitas ta.

"Kui anduri lisandudes ammutada informatsiooni, mida saab sünkroniseerida omavahel, siis on tõesti võimalik, et ühel hetkel hakkab mosaiigi taga pilti nägema. Ütleme niiviisi, et iga hingetõmbe jälgimine saaks võimalikuks sellise monitooringu ja selliste võtete abil," lisas ta.

Rätsepa kinnitusel võtaks ta Mini väljatöötatava vahendi kindlasti testimisele. "Kuna tegemist on mitteinvasiivse, haiget mittekahjustava meetodiga, siis see ei tohiks ka väga keeruline olla asjaajamise seisukohalt. Miks mitte," sõnas ta.

Mini ja tema kolleegide varem väljatöötatud vahendid, näiteks nutikas südamestimulaator, on läinud tootmisse väljaspool Eestit.

"Meie ei ole valmis olnud, Eesti ei ole valmis olnud nende ehitamiseks oma kodumaal. Eks nad ole keerukad ka. Eriti südamestimulaator, mis peab ikka inimese sees töötama. See läks tootmisse Ameerika Ühendriikidesse," ütles Min.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolga hinnangul on Eestis võimekus toota hingamist jälgivat sensorisüsteemi.

"See sõltub paljuski tahtmisest ja võib-olla ka rahastusest mingil määral, sest tegelikult on see päris kallis projekt. Puhtalt tootmise ettevalmistusse kulub sadu tuhandeid," ütles ta.

Rahastamine on sellise projekti juures tema sõnul üks tähtsamaid küsimusi "Tehnoloogiline pool on paigas, aga nüüd tuleb see finantspool ka välja mõelda," lisas Kolk.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: