Uus materjal võimaldab printida kolmemõõtmelisi veresooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvusvaheline teadlasrühm avastas uue materjali, mis võimaldab 3D printida veresooni meenutavaid torukujulisi vorme.
Rahvusvaheline teadlasrühm avastas uue materjali, mis võimaldab 3D printida veresooni meenutavaid torukujulisi vorme. Autor/allikas: nocamels.com

Rahvusvaheline teadlasrühm avastas uue materjali, mis võimaldab 3D printida veresooni meenutavaid torukujulisi vorme.

Teadlasrühm eesotsas Nottinghami Ülikooli ja Londoni Kuninganna Mary Ülikooli professori Alvaro Mataga leidsid võimaluse, kuidas kasutada 3D printerites grafeenoksiidi. Selleks seovad nad grafeenoksiidi valguga, mis võib võtta torujaid vorme. 

Peened seest tühjad struktuurid ühilduvad rakkudega, suudavad pidada vastu veresoontes valitsevale rõhule ning neil on olemas kõik organitalituseks vajalikud tunnused. "Avastus võib võimaldada luua veresoonkonda laboritingimustel. Ühtlasi võib see aidata luua ohutumaid ja tõhusamaid ravimeid. See omakorda tähendab, et abi võib patsiendini jõuda palju kiiremini," ütleb Mata.

Oksiid ja valk ühendati isekoostumise (ingl k self-assembly) abil. See on protsess, mille käigus ühinevad erinevad väiksemad koostisosad suuremateks kindlapiirilisteks struktuurideks. Bioloogilised süsteemid kasutavad isekoostumist, et ehitada molekulitasandil n-ö ehituskividest keerukamaid ja funktsionaalseid materjale. Isekoostumise tulemusel saadud materjalidel on võime kasvada, end paljundada ja täita tingimustest olenemata neile seatud ülesandeid. 

Praegusel juhul viivad teadlased valgu ja grafeenoksiidi omavahel kokku viisil, mis võimaldab valgu paindlikel osadel korrastuda ja grafeenoksiidiga ühilduda. Sel moel tekib valgu ja oksiidi vahele tugev koostoime. Kahe komponendi kokkusegamisel on võimalik erinevatel tasanditel mõjutada seda, kuidas koostuvad nad rakkude juuresolekul ning keerulisematesse kindlastruktuurilistesse vormidesse. Uut materjali saab kasutada 3D-printeris n-ö tindina, et printida geomeetriliselt keerukaid struktuure.

Projekti juhtivteadlane Yuanao Wu ütleb, et huvi looduses esinevate taasloomisviisde jäljendamise vastu on suur. "Paraku on olnud meie suutlikkus luua molekulaarsete komponentide isekoostumise abil  kindla struktuuriga funktsionaalseid materjale siiani piiratud."

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: