Suuruuring: osoonisaaste tõttu sureb maailmas üle 6000 inimese ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maapinnalähedase osoonikihi piiridesse mahub umbes 10% atmosfääris leiduvat osooni. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu koostisosa ja happevihmade üks komponente.
Maapinnalähedase osoonikihi piiridesse mahub umbes 10% atmosfääris leiduvat osooni. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu koostisosa ja happevihmade üks komponente. Autor/allikas: Flicker.com/Luc Mercelis

Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgub värskest tööst.

Enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringusse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased.

Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas. See moodustub saasteainete reageerimisel päikesevalgusega ja seda leidub nii linnades, äärelinnades kui ka maapiirkondades.

Värsked uuringud näitavad, et 80 protsenti linnapiirkondade elanikke mõjutab osoonisaaste, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni sätestatud õhukvaliteedi piirmäära – 100 mikrogrammi saasteaineid kuupmeetri kohta.

Nii mõnigi varasem uuring kinnitab maapinnalähedase osooni ja suurema suremuse seost, ent uuringute ülesehituse erinevus ja kvaliteet teeb eri piirkondade kohta järjepidevate järelduste tegemise keeruliseks.

Et leida täpsem seos osoonisaaste ja surmade vahel, analüüsis rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased, 20 riigi 406 linna surmajuhtumeid ja keskkonnaandmeid. Uuringu käigus vaadeldi keskmist osoonisisaldust, õhusaastet, õhuniiskust, temperatuuri jm näitajaid aastatel 1985–2015.

406 linnas analüüsiti kokku 45 165 171 surmajuhtu. Selgus, et kui surmale eelnenud või surmapäeval oli osoonisaaste 10 mikrogrammi kuupmeetri kohta suurem, kasvas suremus keskmiselt 0,18 protsenti. See teeb igal aastal 6 262 surma, mida oleks saanud vältida, kui riigid oleksid kohaldanud Maailma Terviseorganisatsiooni juhistele vastavaid rangemaid õhukvaliteedi nõudeid.

Uurimisrühma kuulunud Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru ja keskkonnatervishoiu lektori Ene Indermitte sõnul ei pruugi nendest nõuetest aga piisata. "Näiteks Eestis on need eesmärgid juba täidetud, ent negatiivne mõju tervisele ilmneb väiksemagi osoonisisalduse korral. Suure osoonisisalduse toimele lisandub peenosakeste tervisemõju, mis on veel suurusjärgu võrra suurem," tõdes Orru.

Kõige kõrgemad õhusaaste näitajad on Eestis uusaasta ajal. Üksikuid episoode tuleb ette ka kevadel ja talvel kehvade hajumistingimuste korral ning sügiseti kulupõletamise aegu. "Näiteks Tartus näeme kell 20–21, kuidas hakkab õhusaaste suurenema. On teada, et ei tohi põletada, paned põlema siis, kui teised magama lähevad," lisas Orru.

Eestis saab seostada kõrge maalähedade osooni sisaldusega aastas paari surmajuhtumit. Peenosakeste puhul saab rääkida mõnekümnest akuutsest juhtumist. "Neile lisandub krooniline mõju, mis on suurem. Aastaid tagasi leidsime peenosakeste mõju üle-eestiliselt hinnates, et meil on umbes 600 varajase surma juhtu aastas," viitas dotsent saates "Labor".

Mahukas uuring "Short term association between ozone and mortality: global two stage time series study in 406 locations in 20 countries" avaldati 10. veebruaril teadusjakirjas The BMJ.

Sellele eelnev peenosakeste uuring "Ambient Particulate Air Pollution and Daily Mortality in 652 Cities" avaldati 2019. aasta augustis teadusajakirjas The New England Journal of Medicine.

Teema laiemat käsitlust on võimalik järele kuulata Vikerraadio teadususaates "Labor".

"Labori" saate 20. minutist tuleb juttu sellest, kuidas mõjub õhusaaste linnas inimeste tervisele.

Kui keskajal öeldi, et linnaõhk teeb vabaks, siis tänapäeval kardetakse, et linnaõhk võib teha ka põduraks. Linnaõhus sisalduvate ohtude (peene tolmu, osooni) tervisetoime tuvastamiseks tehtud üleilmseis uuringuis on Eesti andmetega osalenud keskkonnatervishoiuteadlane Hans Orru.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: